Kas majanduskriis ja pension käivad kokku? Jah, kui teate, mida teha!

Praegu on finantsturul tormilised ajad, millest kirjutasime hiljuti ka pensionifondide poolaasta kokkuvõttes. Tõenäoliselt on iga pensionikoguja jõudnud mõelda, kuidas ja mida peaks praegusel kriisiajal tegema – kas võtta pension välja, peatada kogumine või leida mõni kolmas lahendus?

Pensionikogumise plaan sõltub paljuski koguja vanusest ja riskitaluvusest – kui suuri finantsturu kõikumisi suudab koguja endale lubada ja kui palju taluda. Mida teha praegu, kui keegi ei oska päris kindlalt öelda, kui kaua turulangus kestab?

Kui pensionini on jäänud mõni kuu kuni aasta

Kui pensionile jäämine on kohe ukse ees, on teil nii mõnigi valikuvariant, kuidas oma kogutud pensionivara suurte kõikumiste eest hoida.

Maksuvaba fondipension

Võttes kohe pensioniraha ühekordse maksega välja, peab praegu arvestama turu madalseisuga, mis mõjutab ka kätte saadavat rahasummat. Kui otsustate maksuvaba fondipensioni kasuks, pole niivõrd oluline, milline seis finantsturul on – kogumisperiood pikeneb ja Teie pensionil on võimalus madalseisust taastuda. 

Konservatiivne fond

Kui pensionini on jäänud näiteks aasta ja Teil on kindel plaan aasta pärast raha korraga välja võtta, tasub üle vaadata oma praegune II samba fond ja vajaduse korral vahetada konservatiivsesse fondi. Sellisel juhul tuleb arvestada, et madala riskiga fondi minnes ei pruugi Te oodatud kasu saada, kui turud taastuvad. Turgude edasise languse korral võite kaotada liiga kõrge riskitasemega fondis veel rohkem, mis ei pruugi nii lühikese alles jäänud kogumisperioodi korral taastuda. Aastal 2008-2009 langesid kriisi aegu aktsiaturud keskeltläbi -50%. Ei oleks kasulik, kui näiteks 65. eluaastal kaoks kõrge riskiga kogutud pensionist pool ja pensioniaeg tuleks veeta tagasihoidlikumalt kui plaanitud. 

Konservatiivsetest fondidest on SEB-s võimalik valida SEB Konservatiivne Pensionifond.

Osaline väljamakse

Pensioniealistel on võimalus ka juba kogutud II samba pensioniraha osaliselt välja võtta. Selleks peab esitama osalise väljamakse avalduse, kus on kirjas, kui palju soovitakse korraga välja võtta. Selle variandi puhul tasub meeles pidada, et väljamakselt arvestatakse ka tulumaks, mis on 10%.

Kogumise jätkamine

Pensionile jäämine ei tähenda alati, et pensionivara tuleks kohe kasutama hakata. Kui Teil on soov ja plaan tööl edasi käia, ei pea Te oma II samba kogumist katkestama ja pensioni välja võtma.

Kui pensionini on jäänud 3–5 aastat

Enda vanusele õiges fondis pensioni kogumine on muidugi oluline, kuid kui pensionile jäämise aeg on 3-5 aasta vahemikus, tasuks see erilise hoolega üle vaadata. 

Kompromiss pensioni kasvatamisel ja hoidmisel

Kolme kuni viie aastase ajavahemiku jooksul võivad finantsturud küll kriisist taastuda ja pensionivara kõrgema riskiga fondides kasvada, kuid turgude edasise languse korral võib kaotada veel rohkem. Seetõttu tasub kogumise planeerimisel teha kompromiss pensionivara kasvatamise ja säilitamise vahel ning mõelda ülemineku peale kõrgema riskiga fondidest madalama riskiga fondidesse.

SEB pakub selleks kahte II samba fondi: SEB Progressiivne Pensionifond ja SEB Optimaalne Pensionifond. Esimene neist sobib eelkõige keskmise riskitaluvusega investorile, kes on valmis kogumisperioodi vältel taluma keskmist pensionivara väärtuse kõikumist ning kelle kogumisperiood on enam kui kolm aastat. Teine, SEB Optimaalne Pensionifond, on mõeldud madala riskitaluvusega investorile, kes on valmis kogumisperioodi vältel taluma mõõdukat pensionivara väärtuse kõikumist ning kelle kogumisperiood on vähemalt kolm aastat.

Lisaks saab II samba kõrvale rakendada 3–5-aastase kogumisperioodi jooksul ka madalama riskiga III samba fondi. SEB-l on selleks SEB Tasakaalukas Pensionifond.

Võimalus koguda ka pärast pensionile jäämist

Ka kolme kuni viie aasta plaani pidades tasub mõelda sellele, kas on soov pensionile jäädes tööl edasi käia ja eelkõige palgast elada ning pensionivara edasi koguda. 

Kui pensionini on jäänud rohkem kui 5 aastat

Pikema kogumisperioodi puhul tasub kindlasti üle vaadata, et koguksite enda vanusele vastavas fondis, ning mõelda täiendava kogumise peale näiteks III sambas. Finantsturu kõikides ei tasuks sobiva riskiga fondi vähem riskantsema vastu vahetada, sest see võib Teid jätta ilma potentsiaalsest tulevasest tõusust.

Riskialtim II sammas

Mida kaugemal on pensionile jäämise aeg, seda enam tasub kaaluda kõrgema riskiga fonde – nende potentsiaalne tootlus on tõenäoliselt suurem ning ees ootav pikk kogumise periood lubab taluda rohkem riske, mis paratamatult kaasnevad finantsturu kõikumistega. Teisisõnu: Teie pensionisambal on piisavalt aega, et turu madalseisudest taastuda. SEB-l on selleks II samba valikust pakkuda SEB Pensionifond 100 ja SEB Energiline Pensionifond või indeksfond SEB Pensionifond Indeks 100.

Vara kasvatamiseks III sammas

Lisaks olemasolevale II sambale on kriis sageli parim aeg, et alustada oma pensionivara täiendava kasvatamisega. Turu madalseisu, mil väärtpaberite hinnad on madalad ja sama raha eest saab rohkem, tasub ära kasutada. Selleks sobib väga hästi III sammas, kuhu saab teha nii regulaarseid sissemakseid kui ka täiendavaid ühekordseid sissemakseid omal valikul. SEB-s tasub pikema kogumishorisondi puhul uurida III samba SEB Aktiivset Pensionifondi ja indeksfondi SEB Kliimatuleviku Pensionifond Indeks.

Kokkuvõtteks: läbimõeldud tegutsemine ja rahu säilitamine aitab pensionivarasid ka kriisiajal

Me ei saa vältida finantsturu kõikumisi ning nendeks peab alati valmis olema, kuid peale langust tuleb harilikult tõus. Seda, millal see juhtub, ei saa keegi ennustada, mistõttu tasubki natuke oma vanuse ja plaanide kohaselt ka enda pensionikogumine üle vaadata. 

Kui Teil on pensionieani veel aega, mõelge rahulikult läbi ka järgmised punktid:

• On arusaadav, et kui turud on languses, tekib sageli kiusatus kogu pension edasise kukkumise hirmus kohe välja võtta. Praegune miinus muutub realiseeritud kahjumiks vaid juhul, kui pensionikogumine katkestada ja raha välja võtta. Sellisel juhul ei mõjuta pensionivara mitte ainult finantsturgude madalseisust tekkinud miinus, vaid ka ennetähtaegse väljavõtmisega kaasnev 20% maksukohustus. See tähendab seda, et näiteks sambas oleva 6000 euro asemel makstakse pangakontole 4800 eurot.
• Väljavõetud raha ei saa kohe kätte. II samba raha makstakse välja kõige varem 5 kuud pärast avalduse esitamist. Siin tuleb arvestada, et Teie pensionivara moodustavate osakute hind on muutuv ja sõltub finantsturu olukorrast selle väljamaksmise hetkel. 
• Raha saab välja võtta üksnes korraga, enne pensioniiga ei ole raha osade kaupa väljavõtmine võimalik. Ehk kui soovite osa rahast praegu välja võtta ja ülejäänud jätate turu tõusu ootama, ei ole see paraku võimalik.
• Ja mis peamine – raha välja võttes ei saa Te järgmised 10 aastat II sambasse koguda. Sellel perioodil kaotate ka riigipoolse panuse oma II sambasse. Kui praegu läheb Teie töötasult II samba pensionifondi 2% ning riik maksab sinna 4% lisaks, siis jääb riigi panus II sambast väljumisel edaspidi laekumata. See võetakse edaspidi arvesse I samba riikliku vanaduspensioni arvutamisel. Ühes kuus pole keskmiselt palgalt – mis praegu on üle 1500 euro – lisanduv 68 eurot justkui suur raha, aga kümne aasta peale teeb see juba 8160 eurot. Arvestades eeldatavat palgakasvu ning antud summa tõenäolist tootlust pensionisambas, siis kümne aastaga jääb endine II sambasse koguja ilma hinnanguliselt ligikaudu 10 000 eurost. Kahekordse keskmise palga teenija kaotus on vastavalt umbes 20 000 eurot.
• Kriis või mitte – oluline on koguda enda vanusele ja riskitaluvusele vastavasse fondi ning otsused hoolikalt läbi kaaluda ja vajadusel küsida nõu.