Elisabet Visnapuu: Pangaandmed ei tee tehisintellektist finantsnõustajat

Tehisintellekt annab finantsnõu üha rohkematele inimestele ka siis, kui näeb vaid poolikut pilti. 

Tehisintellekti probleem ei ole tingimata see, et ta eksib. Probleem on selles, et ta võib kõlada enesekindlalt ka siis, kui tal puudub oluline osa infost. Rahaasjades võib "peaaegu õige" soovitus olla isegi ohtlikum kui ilmselgelt vale nõuanne. Masin ei näe aga tervikpilti: kontoväljavõte ei selgita, miks inimene ostu tegi, ega näita vara teistes pankades või platvormidel. 

Tehisintellektil on kalduvus lähtuda üldistest mustritest ja rusikareeglitest, kuid head finantsotsused ei sünni ainult esitatud numbrite põhjal. Hea finantsnõustamine algab küsimustest. Millised on inimese eesmärgid? Kui suur risk talle sobib? Milline on tema pere- ja tööalane olukord? Kaks inimest võivad kulutada sama palju, kuid täiesti erinevatel põhjustel. Üks kogub raha kodu ostmiseks, teine väärtustab reisimist ja elamusi siin ja praegu. Sage ostlemine ei pruugi viidata kehvale eelarvedistsipliinile. Selle taga võib olla ajutine elumuutus, teadlik valik kulutada rohkem elamustele või lihtsalt teistsugune hinnang sellele, millele tasub raha kulutada. Süsteem, mis ei mõista inimese eesmärke ega väärtushinnanguid, võib anda küll loogilise, kuid tema jaoks vale soovituse. 

Küll aga pole pilt üheselt must-valge. 2020. aasta COVID-kriisi ajal kannatasid robot-nõustajate kliendid tegelikult väiksemat kahju kui iseseisvad investorid, sest algoritm ei paanitsenud ega müünud madalseisus. Masina külmavereline distsipliin oli lühikeses šokis eelis. Samas ei tähenda, et ta olukorda mõistis, vaid lihtsalt ei tajunud keskkonda.  

See on otsene mõttekoht ka kõigile finantsasutustele. Inimnõustajat seob kohustus tegutseda kliendi huvides. Tehisintellekt sellist vastutust ei kanna. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) hoiatas 2025. aastal, et AI-põhised lahendused võivad anda eksitavaid finantssoovitusi, mis põhjustavad inimestele märkimisväärset rahalist kahju. Samal ajal kasutab Euroopa Pangandusjärelevalve andmetel juba 55% pankadest tehisintellekti kliendisuunatud protsessides. Peamiste riskidena toob järelevalve välja sisendandmete kvaliteedi, inimliku järelevalve puudumise ning tehisintellekti hallutsinatsioonid. 

See on eriti oluline pangandussektoris, kus soovitust ei kuvata anonüümses vestlusaknas, vaid panga nime all. Sellises keskkonnas mõjub soovitus paratamatult usaldusväärsemana ja autoriteetsemana kui juhuslik nõuanne internetis. Seetõttu ei kao vastutus koos algoritmi kasutuselevõtuga kuhugi. Kui pank paneb oma nime AI loodud soovituse taha, peab ta suutma tõendada, et see on põhjendatud, kliendile sobiv ja tema olukorda arvestav, mitte lihtsalt veenvalt sõnastatud.

See ei tähenda, et tehisintellektil puuduks finantsmaailmas koht. Vastupidi. AI aitab tuua teaduspõhiseid soovitusi suurema hulga inimesteni ning võib olla kasulik abiline eelarvestamisel, säästmisharjumuste kujundamisel või investeerimise põhitõdede selgitamisel. Kuni aga tehisintellekti ei ole suudetud regulatiivselt kontrollitud, läbipaistval ja vastutust kandval viisil nõustamisteenustesse integreerida, tasub selle soovitustesse suhtuda terve annuse kriitilisusega ning hoida meeles, et rahaasjades on kõige suurem risk veenvalt kõlav soovitus, mis põhineb vaid osal tõest. 

Elisabet Visnapuu 
SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht