Kas elukindlustus on mõeldud vaid neile, kes pole kordagi elus arsti juurde sattunud ning tõsise diagnoosiga ei ole kindlustuse pakkuja juurde asja? See on sage väärarusaam. Kuid mis saab, kui võitled kõrge vererõhku, astma või diabeediga või kui sul on olnud pahaloomuline kasvaja? Haigustest on võimalik paraneda või need raviga kontrolli alla saada ning haigus pole takistuseks tulevase kindlustunde loomisel. Elukindlustuse puhul hinnatakse riske iga inimese järgi ja lähenetakse personaalselt.
Pärast seda, kui inimene avaldab soovi kindlustusleping sõlmida, küsitakse temalt mõned tervisega seotud küsimused. Kui tervis on ideaalses korras ja kindlustust ei soovita väga suure summa peale, siis enamasti ongi kõik lepingu sõlmimiseks valmis. Terviseprobleemide korral täidetakse põhjalikum terviseküsimustik. Sellele järgneb riskihindamine, mille käigus arvutatakse personaalne hind.
Keerumakate haiguslugude puhul vaadatakse haiguslugu läbi ning antakse hinnang, kas ja millistel tingimustel on lepingu sõlmimine võimalik. Otsus sõltub haiguse raskusastmest, ravitulemustest või muudest teguritest.
Haigus kontrolli alla
Kõrge vererõhk, astma või diabeet on sagedased haigused, mida on enamasti võimalik edukalt raviga kontrolli all hoida. Kui seisund on jälgitud ja stabiilne ning tõsiseid tüsistusi ei esine, ei ole see elukindlustuskaitse pakkumisel takistuseks. Krooniliste haiguste korral on peamine kuulata oma raviarsti ja pidada kinni määratud ravist. Paljud elavad täisväärtuslikku elu ka pikaajaliste krooniliste haigustega.
• Tõsisemate diagnooside puhul tuleks varuda aega ja kannatust – küsimustik on põhjalikum ning mõnel juhul tuleb oodata haiglast järelpärimiste vastuseid või esitada ise digiloost lisainfot.
• Ka näiteks pahaloomuliste kasvajate korral on lepingu sõlmimine enamasti võimalik: kui ravi on olnud edukas ja ravi lõpust vajalik aeg möödunud.
• Teatud haiguste puhul võib kindlustusmakse olla kallim kui tervel inimesel, kuid see ei tähenda, et kindlustuskaitset pole võimalik üldse saada.
• Puue, vähenenud või isegi puuduv töövõime pole tingimata põhjus elukindlustusest keeldumiseks. Enamikel juhtudel on elukindlustuskaitse võimalik, detailid olenevad juba täpsemalt terviseseisundist.
Kindlustuslepingust keeldumisi tuleb ette harva. Enamasti on need juhtumid seotud mitme korraga esineva terviseprobleemi ja pikaajaliste krooniliste haigustega, kus haigus ei allu hästi ravile ning on aastate jooksul organismi tõsiselt kahjustanud.
Soovitame elukindlustuse peale mõelda juba siis, kui tervis veel probleeme ei valmista, aga ka hiljem ei tasu kohe käega lüüa, sest enamasti on võimalik leida sobiv klindustuskaitse.
Loe elukindlustusest lähemalt.
Võta meiega ühendust ning saame täpsemalt hinnata, kas ja millistel tingimustel on kindlustunde pakkumine võimalik.
Triin Messimas
SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaali juht
Kindlustusandja on SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal.
Eeltoodud teave on üksnes informatiivse iseloomuga ja see ei ole mõeldud kindlustusalase nõustamise, soovituse ega pakkumisena lepingu sõlmimiseks. Ühtegi otsust ei tohiks teha üksnes sellele teabele tuginedes.
Enne lepingu sõlmimist palun tutvuge tingimustega. Vajadusel pidage nõu asjatundjaga või registreerige nõustamisele SEB kodulehel seb.ee.
