Uute ettevõtete asutamine Eestis taastub, iga viies on alustanud oma äri või plaanib seda
Ettevõtlushuvi kasvab Eestis ja Lätis hoolimata sellest, et alustamist takistavad kapitalipuudus ja ebakindlus tuleviku suhtes.
SEB üle Baltimaade läbi viidud uuringu järgi on huvi teha algust oma ettevõttega tõusuteel. Rohkem kui viiendik Eesti vastanutest ehk 21 protsenti on oma äriga juba tänavu algust teinud või soovivad seda lähiaastatel teha kuid otsivad või arendavad veel äriideed.
SEB äriklientide Balti juht Maarja-Maria Aljas toob välja, et kuigi huvi on kasvanud, siis tajutakse Eestis peamise takistusena ettevõtlusega alustamisel stardikapitali puudumist ja majanduslikku ebakindlust tuleviku osas. Siiski on eestlaste hinnang üldisele majanduslikule olukorrale aastaga paranenud ja keskendutakse praktilisemate takistuste ületamisele.
„Eraldi väärib alustava ettevõtja silmis märkimist Eesti kui ettevõtjasõbralik keskkond. Näiteks Lätis on kõige suurem takistus ettevõtlusega alustamisel halduskoormus ehk bürokraatia ja maksud. Selle tõid välja veerand vastajatest sealsetest vastajatest, mida oli Eestiga võrreldes üle kahe korra rohkem. Ka Leedus tajutakse bürokraatiat ja makse suurema takistusena äri loomisel kui Eestis,“ selgitas Aljas.
Kõrgeim oli huvi ettevõtlusega alustada Lätis, kus oma äriga on algust juba teinud või kavatseb seda lähiaastatel teha ligi 25% vastanutest. 2025. aastaga on see kuue protsendipunktine kasv. Eestis kasvas huvi aastaga 18 protsendilt 21 protsendini. Nendest on tänavu ettevõtte asutanud 4% vastanutest ja äriideed arendab 6%. Suurima, 11-protsendilise rühma moodustavad inimesed, kellel on soov ettevõtlusega alustada, kuid puudub veel sobiv idee. Leedus võrreldes eelmise aastaga huvi ei muutunud ja ettevõtlusega alustamise soov on 17 protsendil vastanutest.
Huvi oma ettevõtte loomise vastu on Eestis suurim juhtide, töötute, lapsehoolduspuhkusel olijate ning õpilaste ja üliõpilaste seas.
Tehnoloogiaettevõtete osakaal kasvab
2026. aasta esimese üheksa kuuga registreeriti Eestis 22 303 ettevõtet. Uute ettevõtete seas tõusis esikohale telekommunikatsiooni, programmeerimise ja muude infoteenuste sektor, kus loodi 3501 ettevõtet ehk 15,7% kõigist uutest ettevõtetest. 2025. aastal oli sektori osakaal 12,3%.
Kasvu veab programmeerimine, mille osakaal uutest ettevõtetest on tõusnud 5,4 protsendilt 2021. aastal 9,4 protsendini tänavu. Septembri lõpuks oli loodud 2099 programmeerimisettevõtet ehk rohkem kui kogu 2025. aasta jooksul. Suuremate tegevusalade seas olid endiselt ka professionaalsed, teadus- ja tehnikaalased tegevused, kaubandus, ehitus ning muud teenindavad tegevused.
Aljase sõnul ühtib see trend Eesti järkjärgulise liikumisega teenustel ja teadmistel põhineva majanduse suunas. „Muutus osutab teadmistepõhiste ja väiksema algkapitalivajadusega ärimudelite kasvule. Programmeerimise ja teiste infoteenuste puhul on turule sisenemise kulu sageli väiksem kui kapitalimahukates valdkondades ning teenuseid saab pakkuda kohe rahvusvahelisele turule,“ ütles Aljas.
Ta lisas, et Eestis toetab uute ettevõtete loomist ka lihtne digitaalne asutamisprotsess ja võimalus alustada osakapitali kohe sisse maksmata. „Seega ei näita registreeritud ettevõtete arv üksnes ettevõtlusaktiivsust, vaid osaliselt seda, kui madal on ettevõtte asutamise lävend. Kaubanduse ja ehituse väiksem osakaal ei tähenda tingimata nende valdkondade kahanemist, pigem seda, et uusi ettevõtteid lisandub kiiremini tehnoloogia- ja eksperditeenustesse,“ ütles Aljas.
SEB tellitud 2026. aasta uuringus vastas ettevõtlusega seotud küsimustele Eestis 1006, Lätis 1003 ja Leedus 1004 inimest. Küsitlus viidi läbi augustis 2026. Asutatud ettevõtete statistika põhineb e-äriregistri andmetel.
