Järve Biopuhastus investeerib Ida-Virumaa veetaristu uuendamisse 10 miljonit eurot
Piirkondlikku vee- ja kanalisatsioonivõrku on viimase ligi 20 aasta jooksul suunatud märkimisväärseid investeeringuid, kuid osa rajatistest vajab endiselt rekonstrueerimist, sest subsideeritud investeeringud hakkavad vähenema ja nõuded on aastatega karmistunud.
Aastatel 2024–2026 tehtavad, tänaseks valdavas osas ellu viidud investeeringud hõlmavad Kohtla-Järve linna ja selle linnaosade, Jõhvi linna ning Jõhvi valla alevike vee- ja kanalisatsioonitaristu uuendamist. Töid finantseerib laenuga SEB ja nende keskmes on joogivee tootmise, reoveepuhastuse ning ühisveevarustuse ja kanalisatsioonivõrgu töökindluse parandamine. Lisaks rekonstrueeritakse Kohtla-Järve tsentraalse reoveepuhasti õhu puhastussüsteemi ning uuendatakse Sonda aleviku reoveepuhastit.
Järve Biopuhastuse finantsjuhi Tõnis Tamme sõnul on investeeringud vajalikud nii teenuse kvaliteedi kui ka piirkonna toimepidevuse tagamiseks. „Järve Biopuhastus tegutseb siinse piirkonna elanike, ettevõtete ja asutuste hea kvaliteediga veeteenuse nimel. Meie taristu on väga ulatuslik ning lisaks senistele investeeringutele vajame jätkuvalt vahendeid nii võrgu ja rajatiste rekonstrueerimiseks kui ka jaamade kaasajastamiseks. Samuti on vee-ettevõttena meie ülesanne parandada kriisikindlust, sest osutame kogu regioonis elutähtsat teenust,“ ütles Tamm.
SEB juhatuse liikme ja jaepanganduse juhi Monika Kallas-Antoni sõnul näitab tehing, et veemajanduse investeeringud on pika vaatega ning vajavad finantspartnerilt paindlikku lähenemist, et elutähtis teenus oleks tarbijatele mõistliku hinnaga. „Vee-ettevõtete investeeringud on kapitalimahukad, pika elueaga ja otsese mõjuga nii inimestele kui ka keskkonnale. Seetõttu on oluline, et finantseerimine arvestaks sektori eripära: reguleeritud tulubaasi, pika tasuvusajaga taristuprojekte ja vajadust hoida teenuse hind lõpptarbijale mõistlik. SEB roll on pakkuda sellistele projektidele pikaajalist ja paindlikku rahastust, et vajalikud investeeringud ei jääks finantseerimise taha,“ ütles ta.
Veemajandussektori investeerimisvajadus on Eestis lähiaastatel märkimisväärne. Viimase 20 aasta jooksul on Eesti veemajandusse investeeritud ligikaudu miljard eurot, valdavalt Euroopa Liidu ja riigi toetuste abil. Hinnanguliselt vajab Eesti veetaristu järgmise kümne aasta jooksul veel umbes kahte miljardit eurot investeeringuid, et taastada ja uuendada olemasolevaid varasid ning viia ellu vajalikke arendus- ja parandustöid.
Eesti veereform on toonud esile sektori killustatuse ja vajaduse tugevamate regionaalsete vee-ettevõtete järele. Kui varasemalt on suur osa investeeringutest tehtud toetuste abil, siis edaspidi suureneb turupõhise finantseerimise roll. See tähendab, et järjest olulisemaks muutub investeeringute rahastuse kavandamine ning tasakaalu leidmine teenuse kvaliteedi ja taskukohasuse vahel.
SEB väikese ja keskmise suurusega ettevõtete nõustamisjuhi Juudit Lindsalu sõnul on veesektor SEB jaoks oluline strateegiline fookusvaldkond. „Veevarustuse ja veetaristu toimimine on ühiskonna, majanduse ning kliimamuutustega kohanemise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Seetõttu toetab SEB investeeringuid, mis aitavad parandada vee kvaliteeti, suurendada ressursitõhusust ning tugevdada elutähtsat taristut. Järve Biopuhastuse projekt on näide sellest, kuidas finantseerimine saab luua mõõdetavat positiivset mõju nii keskkonnale kui ka kogukondadele,“ ütles ta.
Tamme sõnul on SEB Järve Biopuhastuse jaoks pikaajaline partner. „SEB on meie jaoks kauaaegne laenuandja, kes tunneb ettevõtet, mõistab meie vajadusi ja hindab vastutust kohaliku kogukonna ees. Meie jaoks on oluline, et finantspartner suudaks pakkuda konkurentsivõimelisi ja paindlikke lahendusi nii laenude, liisingute, maksekanalite kui ka pangagarantiide osas,“ lisas Tamm.
Järve Biopuhastus on üks Eesti esimesi piirkondlikke vee-ettevõtteid. Ettevõte osutab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenust Kohtla-Järve linna, Jõhvi valla ja Lüganuse valla elanikele, ettevõtetele ja asutustele. SEB finantseerimine koosneb kahest investeerimislaenust kogusummas 7,3 miljonit eurot, mis on struktureeritud rohelaenuna ning katab suuremas osas aastate 2024–2026 Ida-Virumaa veetaristu uuendamise finantseerimisvajadust.
