Karudega tuleb õppida elama

Karuturuks nimetatakse langevat finantsturgu – kui hinnad on tipust kaotanud enam kui 20%. 2022. aasta esimene pool läheb ajalukku kui üks negatiivsemaid aasta alguspooli. Maailma aktsiaturud tervikuna küll poolaasta lõpu seisuga ametlikult karuturul ei olnud, kuid mitmed USA aktsiaindeksid olid juuni keskpaigas selle piiri läbinud. Nii 2008.–2009. aasta finantskriisi kui ka 2020. aasta pandeemiakriisi aegadel oli karuturg lühike ja taastumine kiire. Seekord ei pruugi nii minna.

Finantsturgude ajaloost on teada mitmeid pikemaajalisi karuturge. USA aktsiaturul algas 2000. aastal pikem langusperiood ning näiteks Dow Jonesi indeks saavutas languseelse taseme alles 2006. aastal ehk kuus aastat hiljem (dividende arvesse võttes küll mõnevõrra varem). Jaapani Nikkei indeks saavutas ajaloolise tipptaseme 1989. aastal ja pole senini suutnud seda taset ületada. Dividende arvestamata kestaks seal justkui endiselt 32-aastane karuturg. Vaadates USA võlakirjaindekseid, siis äsja kogetud langusele pole võimalik viimase 30 aasta seest analoogi leida.

Praegused ajad on erakordsed. Kas see peaks panema meid mõtlema pensioni kogumise ja investeerimise mõttekuse üle? Kindlasti mitte. Jaapan on erakorraline näide, kus enne 1989. aastat oli toimunud maruline aktsiaturgude tõus ja seevastu on Jaapani stagnatsiooni aastatel investorite varad teistel turgudel reipalt kasvanud. Maailmas on alati piirkondi ja sektoreid, mis on karuturul, kuid maailmamajandus tervikuna on kriisidest hoolimata püsinud pikaajalisel kasvukursil ja väärtpaberiturud on olnud parim võimalus sellest kasvust osa saada.

Ka karuturul on võimalusi

Pensionikogumise 40–50-aastase perioodi kestel kogeme mitmeid buume, kriise ja stagneeruvaid turge, kuid ajalugu on näidanud, et kriisidest tullakse välja ja kriisid on osutunud uue raha investeerimise jaoks parimaks ajaks. Seetõttu on ka maailma parimateks peetavates pensionisüsteemides (näiteks Holland ja Taani) olulisel kohal kogumispension, mis tähendab aastakümnete vältel järk-järgult finantsturgudele investeerimist ja mitte sajaprotsendiliselt järgnevatelt põlvkondadelt ehk meie lastelt kogutavatele maksudele lootmist. Järkjärguline investeerimine tähendab, et väärtpabereid ostetakse nii turu kõrg- kui ka madalperioodidel ja välditakse nii kogu raha investeerimist vahetult enne mõne kriisi algust.

Ka karuturul on alati võimalusi, mis aitavad kas langust leevendada või isegi positiivseid tulemusi saavutada. Näiteks on minevikus karuturgudel paremini läinud esmatarbekaupade tootjatel, kommunaalteenuste osutajatel ning tervishoiusektoril. Need on tooted ja teenused, mida tarbijad vajavad ka raskematel aegadel ja seetõttu on selliste ettevõtete aktsiate hinnad stabiilsemad. Samuti on mõnedel karuturgudel positiivset tootlust näidanud turvalised valitsusvõlakirjad, sest langevad intressimäärad on toonud tõusvad võlakirjahinnad. Ehkki hetkel on keeruline näha intressimäärade langust ja rallit võlakirjaturgudel, tekib taktikalisi teenimisvõimalusi ka praegusel keerulisel ajal.

Punaste toonide seas on erandeid

Laiapõhjalised aktsiaturud kaotasid poolaastaga euros mõõdetuna 10–15%, eelmiste aastate lemmiklaps tehnoloogiasektor koguni 25%. Punaste toonide taustal on siiski üksikuid erandeid – ühena sellistest torkavad silma näiteks energiasektori aktsiad. Poolaastaga kallinesid energiasektori aktsiad üle 30%, juuni keskel enne korrektsiooni oli tõusuprotsent aasta algusest koguni +60%. Viidatud langusprotsendid tunduvad küll hirmsad, kuid ära ei tohi unustada maailma aktsiaturgude eelmise aasta 25–30% tõusu – võttes alguspunktiks eelmise, 2021. aasta alguse, on suuremad aktsiaturud endiselt mõõdukas plussis.

Kui aktsiaturgude mõistes pole –15% juurde jäävad langused midagi erilist, siis sel aastal pole kaitset pakkunud ka võlakirjad. Maailma võlakirjaturud on tervikuna aasta algusest langenud umbes 10% ja siin ei ole lohutuseks ka eelmise aasta tõusu. Võlakirjaturgude puhul on kokku sattunud mitu ebasoodsat tegurit – ülimadalal püsinud intressimäärad, mis alustasid kasvava inflatsiooni taustal järsku tõusu. Intressimäärade tõus aga tähendab olemasolevate võlakirjade hinnalangust, suurim negatiivne mõju on pikema tähtajaga võlakirjadele. Tundub uskumatu, et kuidas saavad madala riskiga investeerimisvõimaluseks peetavad võlakirjad tuua investorile 10% miinust? Hoides võlakirja lõpptähtajani, saab investor oma väikese, kuid kindla positiivse tulu kätte (välja arvatud neil erandlikel juhtudel, kui võlakirju välja andnud ettevõte pankrotistub). Kui aga investor soovib seda võlakirja müüa enne lõpptähtaega, võib turuhind olla esialgsest ostuhinnast madalam. Pensionifondid on kohustatud kõiki portfelli investeeringuid igapäevaselt turu reaalsust arvestades ümber hindama ja nii need miinused madalama riskiga fondides tekivadki.

Kuidas läheb SEB pensionifondidel?

SEB pensionifondide varadest on lõviosa investeeringutest globaalselt hajutatud ja neid hinnatakse igapäevaselt ümber. Erinevate fondivalitsejate fondide võrdlemisel tasub tähele panna, kui suur osa portfellist on investeeritud vähemlikviidsetesse varadesse, mida igapäevaselt ümber ei hinnata. Fondiosaku stabiilne hinnagraafik ja väike langusprotsent võib seetõttu olla petlik, sest osa portfelli varadest kajastab kaugema mineviku reaalsust ja mitte hetkeolukorda.

Pikemaajalises vaates pole siiski põhjust ka madala riskiga fondide klientidel muretseda, sest intressimäärad ei tõuse igavesti ja järk-järgult lülituvad madalama riskiga pensionifondid uutesse tootlikumatesse võlakirjadesse. Karm reaalsus on siiski see, et tõenäoliselt lähiajal madalama riskiga pensionifondid viimase poolaastaga kaotatut tagasi ei tee.

* Tegemist on mineviku lühiajaliste tootlustega. Pikemate ajavahemike tootlusi vaadake SEB veebilehelt. Tuleviku tootlused võivad olla mineviku tootlustest madalamad või kõrgemad.

Viimastel kuudel oleme pensionifondides olnud aktsiariskis neutraalsed või kerges ülekaalus. Võlakirjainvesteeringutes oleme strateegilise portfelliga võrreldes olnud ettevaatlikumad, hoides tavapärasest vähem ettevõtete ja kõrgema riskiga võlakirju. Seetõttu oleme võlakirju sisaldavates fondides suutnud sel aastal ka passiivseid indekseid (aktsiate-võlakirjade segaindeksid vastavalt fondi investeerimisstrateegiale) edestada. Kõrge riskiga aktsiafondides oleme indeksitele alla jäänud. Umbes 92% SEB valitsetavatest pensionivaradest on sel aastal suutnud turge ja indekseid lüüa. Loomulikult võib see kõlada kehva lohutusena, et meie fondid on langenud vähem kui turg keskmiselt, kuid näitab siiski, et jutud aktiivse fondijuhtimise mõttetusest on olnud enneaegsed.

Kui aasta alguses mõjutasid miinusnumbreid aktsiad ja võlakirjad üsna sarnaselt, siis aasta teises kvartalis oli aktsiate negatiivne mõju suurem. Plussi jäid meie erinevad alternatiivsed investeeringud – büroohooned ja kaubanduspinnad teenisid endiselt meie pensionikogujatele renditulu ning ka SEB fondide omanduses oleva metsafondi mets kasvas mühinal.

Karu või mitte, SEB pensionifondid liiguvad rohelisema investeerimise suunas

Viimaste kuude muudatus pensionifondides on olnud liikumine rohelisema ja kestlikuma investeerimise suunas. Vahetasime mitmeid tavafonde roheliste ja kestlike fondide vastu. Poolaasta lõpu seisuga oli kõigis SEB aktiivselt juhitavates fondides vastutustundlike varade osakaal üle 70%. Uutest võlakirjafondidest ja ETF-idest lisasime portfellidesse näiteks PIMCO Euroopa ettevõtete ESG (erinevad vastutustundlikkuse ja kestlikkuse näitajad) põhimõtteid järgiva võlakirjafondi ja Amundi SRI ESG põhimõtteid järgiva ETF-i. Hoidsime kõrvale mitmetest võlakirjaemissioonidest, sest pidasime pakutud tootlust liiga madalaks. Müüsime portfellist inflatsioonikaitsega võlakirjad, mis tõid meile viimase aastaga olulist kasu, kuid mille edasisi võimalusi ei pidanud me enam piisavalt heaks. Riskipreemiate kasv võlakirjaturgudel toob meie hinnangul edaspidi häid ostukohti, kuid kiirustada pole põhjust. Aktsiafondidest lisasime näiteks iShares MSCI USA ESG Screened ja iShares MSCI World ESG Enhanced ETF-id.

Aprillis tõime turule uue kolmanda samba indeksfondi – SEB Kliimatuleviku Pensionifond Indeks. Selles fondis saavad kokku positiivne maksuefekt ning võimalus panustada paremasse kliimatulevikku. Fondi juhtimine on passiivne ning kulud madalad (kogukulu määr ehk jooksvad tasud 0,42%). Investeerime fondi vara valdavas osas nn tumerohelistesse ETF-idesse. Selliste ETF-ide investeerimispoliitikas järgitakse kõige rangemaid kliima- ja kestliku investeerimise kriteeriume. Kolmandas sambas on lihtne fonde vahetada ja vahetused realiseeruvad erinevalt teisest sambast koheselt. Vältida tuleks aga olemasoleva kolmanda samba fondiosakute müümist, sest sellega võib kaasneda maksukohustus.

Soovime Teile mõnusat puhkust! SEB jätkab oma klientide pensioni eest hoolitsemist ka päikeselistel suvepäevadel.

Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht

Juhime tähelepanu, et eeltoodud teave on üksnes informatiivse iseloomuga, mida ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena ning ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes käesolevaga esitatud teabele tuginedes. Investeerimistoodete eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega hõlma viidet järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta.

SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Enne lepingu sõlmimist tutvuge palun tingimuste ja pensionifondi prospektiga ning registreeruge vajadusel nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.
 

Lisainfo:

Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
SEB Pank

mobiil +372 5304 5743
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post maarja.kalamas@seb.ee