Eesti inimeste rahaline kindlustunne komistab ebapiisavate säästude taha
Eesti majapidamiste suurim majanduslik valukoht on napp finantspuhver. Ligi kolmandik inimestest peab oma peamiseks rahaliseks mureks väheseid sääste või nende täielikku puudumist, selgus SEB värskest uuringust. Kuigi eraisikute üldine hoiuste maht on aastaga tõusnud, erineb säästmisvõimekus vanuserühmiti märgatavalt ning kasvu veavad vanemaealised.
Uuringu kohaselt on säästude nappuse järel teisel kohal mure toiduhindade kallinemise pärast, mida peab probleemiks ligi iga neljas inimene. Talviste kommunaalkulude võimalik kasv on suurim rahamure 14%-le vastanutest ning transpordikulude, sealhulgas kütusehinna tõus 10%-le vastanutest. Töökoha või sissetuleku kindluse puudumist nimetas 7% vastanutest. Samas ütles iga kümnes, et tal ei ole rahaasjadega seoses märkimisväärseid muresid.
SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juhi Elisabet Visnapuu sõnul näitavad tulemused, et inimeste rahaline kindlustunne sõltub tugevalt sellest, kas igapäevaste kulude kõrval jääb võimalus ka midagi kõrvale panna.
„Kui pärast igapäevaste kulude katmist napib võimalusi säästmiseks, võib ka üks ootamatu väljaminek pere eelarve kergesti tasakaalust välja viia. Toidule, eluasemele ja transpordile tehtavaid kulutusi on seejuures keeruline täielikult vältida ning kui nende kõrval puudub rahaline puhver, muutub majapidamise rahaline olukord paratamatult haavatavamaks,“ ütles Visnapuu, ent tõi lisaks välja, et õhukese rahapuhvri põhjuseks ei ole alati raha otsene puudumine, vaid ka harjumus, kus säästmine jääb kulude järjekorras viimaseks. Kui kõrvale pannakse vaid kuu lõpus, jääb kogumise reale enamasti tühimik.
Hoiuste kasv peegeldab vanemate inimeste tugevamat säästmisvõimekust
Eesti Panga andmetel on aastatagusega võrreldes eraisikute hoiuste maht kasvanud 7,5% ehk ligikaudu miljardi euro võrra. Kasvu toetab eelkõige inimeste paranenud sissetulekute olukord: keskmine brutopalk on viimase aasta jooksul kasvanud 5,5% ja mediaanpalk 6,1%. Lisaks on maksuküüru kaotamise tõttu paljudele inimestele jäänud kätte suurem netopalk.
“Viimaste aastate kiire hinnatõus ja majanduslik ebakindlus on suurendanud tähelepanu rahalise puhvri olemasolule. Hoius on selleks kõige lihtsam ja likviidsem lahendus. Kasvu taga on niisiis tõenäoliselt inimeste jätkuvalt ettevaatlik käitumine, ent oluliseks teguriks on kindlasti ka sissetulekute kasv ja atraktiivsed intressimäärad. Samas näitavad panga andmed, et suurim osa kasvust jaotub 65+ vanuserühma. 26-35 vanuses klientide seas on hoiuste maht aastases võrdluses languses. See viitab, et suurem kindlustunne on pigem neil inimestel, kes on aastate jooksul jõudnud puhvri koguda. Samas ei ole vanemaealised ühtne mõiste: väikese pensioniga inimesed on kallinevate toidu- ja küttekulude ees sageli kõige haavatavamad,” avas Visnapuu.
SEB tellitud uuringu viis oktoobris läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18-74 eluaastat.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee
