Millal on õige aeg hakata ettevõtjaks?
Eesti on suurepärane riik, kus ettevõtlusega alustamine on tehtud väga mugavaks ja lihtsaks. See tähendab, et kõik, kes on vähemalt 18 aastased võivad enda nimele ettevõtte registreerida. SEB läbi viidud uuringust selgus, et 32% naistest on viimase kolme kuu jooksul mõelnud ettevõtlusega alustamise peale. Millal aga oleks mõistlik ettevõtja teekonnaga algust teha?
Oma lugu jagavad neli naist, kes on ettevõtluse juurde jõudnud erinevaid teid pidi ja erinevatel eluetappidel.
Ruth Oltjer, Chemi-Pharm asutaja
Aljona Gorbatškova, Placent Activ asutaja
Merle Leemet, Breden Kids asutaja
Triine Mets* värskelt asutatud turundusteenust pakkuva ettevõtte asutaja.
Neid kõiki ühendab üks - kirg oma tegevusvaldkonna vastu. See on ka esimene samm ettevõtluse poole, tõdemine, et see on valdkond, kuhu soovitakse panustada või millega suudetakse väärtust luua. See on oluline, sest tulevased kliendid, olgu siis eraisikud või ettevõtted, sooviavad just osta panust või väärtust, mis aitaks neil oma elukvaliteeti parandada ja edendada.
Millal tundsid ära, et soovid asutada ettevõtte?
Triine: „Turundus on olnud minu tegevusvaldkonnaks aastaid ning naudin seda 100%. Viimasel ajal aga hakkasin tundma, et töötades aastaid ühes ettevõttes, hakkan hääbuma ja sooviksin pigem panustada laiemalt. Selle asemel, et hakata otsime uut ettevõtet, mõtlesin, et loon selle ise ja avardan oma valdkondi, kus turundusekspertiisi pakkuda saan.“
Merle: „Esimese lapsega koju jäädes oli mul juba arusaam, et samas valdkonnas ma jätkata ei soovi. Olin õppinud riigihaldust ja selles valdkonnas mõned aastad töötanud. Mõni aasta hiljem, endiselt veel koduse emana enda laste mütsiprobleemi lahendades, sain aru, et see on ka mitmete teiste emade „valu“. Esialgu oli see hobi – õmblesin enda ja sõprade lastele. Sõna levis ja tellimusi hakkas tulema ka võõrastelt läbi Facebooki. Peale kolmanda lapse sündi ja mõne aja selle üle järele mõeldes, mõistsin, et soovin oma tooteid pakkuda suuremale hulgale inimestele ja et sellel on potentsiaal luua mulle tulevikus amet ja sissetulek. Tundsin, et see täidab mind väga, kui saan lahendada ka teiste emade mütsivalu.“
Ruth: „Pöördeline hetk saabus, kui läksin arstina enesetäienduseks tööle Inglismaale. Sealsed haiglad olid meie omadega võrreldes nagu hotellid! Ja seal tundsin esimest korda omal nahal, et desovahendid ei peagi olema nahka kahjustavad. Kui tulin Eestisse tagasi, siis hakkasin kohe neid desinfitseerimisvahendeid enda jaoks Eestisse tellima. Seejärel Läti kolleegide palvel ka neile. Kui juba ka Leedust sooviti minu kaudu kvaliteetseid vahendeid tellida ja kliente oli juba sadakond, siis oli ettevõtte asutamine juba loomulik samm. Nii sündiski 1997. aastal Chemi-Pharm. Peagi jõudsin äratundmisele, et tahan luua oma desovahendite sarja, mis ei sisaldaks kahjulikke koostisosi ja selle väljatöötamiseks alustasime kohe koostööd teadlaste ja keemikutega.
Aljona: Minu jaoks ei olnud tegemist mitte strateegilise otsusega vaid puhtalt upu või uju olukorraga. Ma töötasin ühes hulgimüügi ettevõttes ostujuhina, mis aga läks 15 aastat tagasi pankrotti. Ostujuhina suhtlesin igapäevaselt ühe Itaalia tehasega, kellega ajapikku kujunes välja usalduslik ja vahetu ärisuhe. See tehas tootis Placent Activ Milano juuksehooldussarja, millesse ma ise tohutult uskusin ja tundsin, et nüüd või mitte kunagi, on aeg haarata härjal sarvist ning alustada ettevõtlusteekonda ning jätkata toodete edasimüümist, kuid seda oma ettevõtte alt.
Õpikunäide ettevõtte alustamise protsessist näeb välja selline: leia tegevusvaldkond, koosta äriplaan, registreeri ettevõtte, alusta teenuse/toote müügiga. Kuidas see protsess teie puhul välja nägi?
Merle: „Algus ei olnud kindlasti mitte nii tehniline ja organiseeritud. See oli oluliselt loovam ja ettevõtluseks kujunes see hobi ajapikku samm sammult. Enda kogemuse põhjal kirjutaksin selle õpiku ümber umbes nii: otsusta, kas ettevõtlus on sinu jaoks sobiv elustiil; jälgi, mille tegemist sa naudid ja millega saaksid potentsiaalselt ka teisi aidata; otsusta, kas sooviksid sellega endale sissetulekut teenida, sest igast südamelähedasest hobist ei ole mõistlik ettevõtet teha; katseta oma tooteid sõprade ja sugulaste peal; saa esimene tagasiside ja siis registreeri ettevõte ning alusta teenuse/toote müügiga.
Ruth: „Just probleemi lahendamine või uue võimaluse loomine ongi kõige alus. Kui see eeltingimus ei ole täidetud, ei ole firma asutamisest iseenesest mingit kasu. Oma ettevõtte asutasin siis, kui mul olid juba esimesed sadakond klienti olemas. See kujunes loogiliselt ja oli igati mõistlik lahendus – kui näed, et pakutav huvitab inimesi, ongi ettevõtte asutamiseks õige aeg käes.
Loomulikult ei olnud mul toona ettevõtte alustamiseks vaba raha, aga kirjutasin astmast raamatu, mille tuluga õnnestus mul Chemi-Pharm registreerida. Seega, ettevõtte alustamine kasvas välja orgaaniliselt ja lahendus enda probleemile tõi lahenduse paljudele teistele. Esialgu tegelesin Chemi-Pharmiga arstitöö kõrvalt, sest põhitööl teenitud palk võimaldas ettevõtte asutamisega seotud kuludega toime tulla. Aga siis hakkas Chemi-Pharm järjest kasvama ning üha rohkem aega nõudma. Kuigi töötasin ettevõtte kõrvalt veel palju aastaid arstina, siis ühel hetkel proportsioonid muutusid ning viimased aastad olengi 100% ajast pühendanud ettevõttele.
Mulle tundub see variant, kus alustad ettevõtet väikselt põhitöö kõrvalt, kõige mõistlikum. Nii saad üle elada selle aja, mil ettevõtte kulud on suured, aga tulud alles väikesed. Ning kui ettevõte paraku ei käivitu, mida ikka juhtub, saad ju alati täie energiaga taas oma põhitööle keskenduda.“
Triine: „Minul oli kõik väga lihtne. Mõte luua oma ettevõte tiksus peas umbes aasta. Kui tekkis esimene potentsiaalne maksev klient, kes soovis minu abi, mõtlesin, et nüüd on see hetk, kus tuleb ettevõte ära registreerida. Tegin digitaalselt avalduse, maksin 180€ riigilõivu ja ootasin teadet, et ettevõte on registreeritud. Lõin ettevõttele e-maili ja avasin videovahendusel SEB pangas ettevõtte konto ja järgmisel päeval oli postkastis kiri, mis algas lausega „Hea ettevõtte juht“. See oli suurepärane tunne! Ja nagu Ruth ütles, tegeledes oma ettevõttega põhitöö kõrvalt, hajutan riske ja ka kulusid.“
Aljona: „Ma pole kohe mitte mingi õpikunäide. Minu ettevõtte alustamise lugu on sedavõrd huvitavam, et olin samal ajal kuus kuud rase. Aga ometigi võtsin värisevate käte vahele oma lepingud ja lendasin Itaaliasse, et sõlmida Itaalia tehasega lepingu, mis tegi minust Placent Activ Milano ainuõigusliku edasimüüja. Koju tagasi sõites asutasin oma ettevõtte. Seda olukorras, kus ma isegi ei osanud kasumiaruannet lugeda. See tähendas, et raamatupidaja palkamisest polnud pääsu, aga muu pidin kõik ise juurde õppima ja endale selgeks tegema. Mu ettevõtluse algus oli tegelikult väga raske, sest polnud tuge ning nii palju õppematerjale internetis saadaval nagu täna. Täna on see protsess kindlasti kordades kiirem, sujuvam ja võimalik leida adekvaatset toetust üle terve maailma. Märkimisväärne on see, et meeskonna kasvatamiseni jõudsin alles 2019. aastal. Eelnevad ligi 10 aastat olin tegutsenud nii-öelda pereärina, aga mõistsin, et suureks kasvamiseks on vaja ka suurt meeskonna.“
Mis on siiani kõige suuremaks murekohaks osutunud või mis hetkel olete mõelnud, et aitab, lähen parem panustan kellegi teise ettevõttes?
Merle: „Kaks asja: numbrid ja inimesed. Need on peamised väljakutsed olenemata ettevõtte suurusest ja vanusest. Neid hetki, kus tahaks käega lüüa, on ikka päris mitmel korral aastate jooksul ette tulnud aga need kaovad enamasti sama ruttu kui tulevad. Ettevõtlus on üsna sarnane laste kasvatamisele. Ühel hetkel on tunne, et nüüd on kõik, ma enam ei jaksa, oska, taha ja siis järgmine hetk, kui beebi teeb oma esimese naeratuse, sammu, sõna või jääb lõpuks magama, siis on kõik eelnev agoonia peast pühitud ja elu tundub helge ja kõik taas võimalik.“
Aljona: „Alla andmise mõtteid on olnud vähemalt kord kvartalis. Aga õnneks ma mõistan õige kiiresti, et ma ei suudaks kunagi kellegi teise alluvuses töötada. Ja veel kaheksast viieni. Mul on tunne, et mitte ühelgi teisel ametikohal pole võimalik nii palju areneda, kui ettevõtjana. Sest pole varianti. Peadki olema veidi raamatupidaja, veidi jurist, veidi turundaja, veidi modell. Samuti tunnen, et kellegi teise alluvuses töötades ei saaks ma hoida nii hästi tasakaalus oma eraelu ja tööaega.
Ruth: „Päris ausalt, ma ei ole kordagi nii mõelnud. Samas ei tähenda see, et ettevõtjana ei oleks mul raskusi olnud. Töised väljakutsed kuuluvad ettevõtja elustiili juurde, aga õnneks need tulevad ja siis lähevad ka mööda. Tihti kaasneb lahendamisega ka uusi ägedaid mõtteid.“
Kas ettevõtlusega kehtib sama nagu investeerimisega, et parim aeg alustamiseks on täna ja kui juba oled alustanud, mõtled, et miks ma seda varem ei teinud?
Aljona: „Nii ongi! Ma tunne, et ma alustasin ettevõtlusega õigel ajal, aga ma kahetsen, et mul siis ei olnud kõrval mentorit. Kogu see ettevõtluse õppimisprotsess oli minu jaoks nii pikk. Täna on aga maailm lahti. Veebi kaudu saad leida omale mentori ükskõik kust maailma otsast.“
Ruth: „Mina usun, et parim aeg ongi nüüd ja praegu. Kui inimene ei ole veel ettevõtlusega alustanud, siis on sellel mingid kindlad põhjused, näiteks ei olnud veel ise valmis või ei olnud turg selleks valmis. Toidu kojuvedu on proovitud juba väga ammu käima panna, aga tõelise võidukäigu tegi see alles viimastel aastatel. Ettevõtet ei ole kunagi liiga hilja asutada, sest isegi, kui tundub, et turg on täis, saab alati teha midagi teisest paremini.“
Merle: „Kindlasti ei ole ettevõtlus midagi, mis kõikidele inimestele sobib ja ka üleüldse meeldib. Ja see on täiesti aktsepteeritav. Me oleme ju kõik väga erinevad. Ettevõtlus on teatav elustiil, mis eeldab ikkagi teatud tüüpi riskivalmidust. Riskivalmidust just selles osas, et oled valmis loobuma teadmata ajaks kindlast ja püsivast sissetulekust. Tegutsedes enda jaoks õiges valdkonnas ja toimetades arukalt, on võimalik ka palgatööl õnnelik ja rahulolev ning ettevõtlik olla.“
Kas tänapäeval on ettevõtluses naistel ja meestel vahe? Kas olete tundnud erisust?
Ruth: „See arvamus on kiire tekkima, kui tekib tunne, et sind kohe mängu ei võeta. Aga kui tõsiselt mõelda, siis tegelikult ei ole ma seda erisust kogenud. Ja ma ei ole seda kogenud ka Eestist kaugel, riikides, kus äri peetakse ainult meeste mängumaaks. Kui lähed ja aitad kellegi olulist probleemi lahendada, siis on neil inimestel täiesti ükskõik, kas oled mees või naine.“
Aljona: „Mina isiklikult seda oma ärivaldkonnas ei tunne. Aga küllap võib erisusi tulla sõltuvalt valdkonnast. Samas olen ma ka väga domineeriv ja juhtimisele orienteeritud inimtüüp. Mulle meeldib vastutus ja teiste inimeste juhtimine. Ma arvan, et tegelikult ei tohiks ja ei peaks head ettevõtjat defineerima sugu.“
Merle: „Ka mina isiklikult ei ole tunnetanud, et ma pole naisettevõtjana kellegi silmis piisav. Võimalik, et ka selle pärast, et ma pole osanud nii mõelda. Naiste intuitsioon, detailide märkamise ja samas terviku eest hoolitsemise oskus on väga vajalikud oskused edukal juhtimisel – olgu see siis ettevõtjana või palgatöölisena.“
Mis oleks see julgustav sõnum, mida ütleksite naistele, kes mõtlevad oma ettevõtte loomisele, aga ei ole veel seda otsustavat sammu teinud?
Ruth: „Mitte kunagi ei ole liiga hilja, et peale hakata. Kui on mõte, siis tehke see teoks. Kaotada ei ole midagi, küll on aga palju võita! Ja kui esimesel korral ei õnnestu, on ikkagi endal teadmine, et ma vähemalt proovisin, ning ka see kogemus õpetab ning on väärtuslik. Alati on võimalus uuesti proovida. Muidugi, ettevõtlusega alustamisel on alati mingi risk ja millegi uue ettevõtmine tekitab alati hirmu. Aga nagu on öelnud Nelson Mandela: „Julge ei ole mitte see inimene, kes ei karda, vaid see, kes võidab hirmu.““.
Aljona: „Ära mõtle! Kui sul on peas küpsenud mõni hea idee, siis tee see ära. Sarnaseid häid ideid küpseb ka paljude teiste peades, kuid samal ajal, kui sina ootad ideaalset momenti, teeb keegi selle reaalsuseks ära.“
Merle: „Esmalt käi läbi need õpiku küsimused, millest eespool juttu oli, arvestades, et ebakindlus ja teadmatus on üks nii loomulik osa uue tee valimisel. Hirm selle ees ei tohiks saada takistuseks oma unistuse elluviimisel. Ära vaeva alguses oma pead keeruliste äriplaanide ja Exceli tabelite kokkupanemisega. Hakka lihtsalt pihta. Tee esimene samm – paku oma toodet sõpradele, tuttavatele proovimiseks. Jälgi nende reaktsiooni ja tagasisidet. Alustava ettevõtjana on sul vaja usku, tahtejõudu ja väga head kliendi tunnetust ehk arusaama, kuidas Sa oma tootega tema elu lihtsamaks teed.“
Triine: „Kui mõtled, et võiks alustada, siis lihtsalt alustagi!“
Soolise võrdõiguslikkuse poolest oli Eesti mullu Euroopa Liidu 27 riigi seas 17. kohal, Läti (16. koht) ja Leedu (20. koht). Ettevõtlust näevad võimalusena vaid 27 protsenti Eesti naistest (meeste vastav näitaja on 37%), samas kui Leedus on vastav number 31 protsenti ja Läti naiste seas kõige suurem, ehk 36 protsenti.
„SEB panga kliendibaasi põhjal moodustavad naised Baltikumi ettevõtete juhatustes vähemuse - keskmiselt on naisi veidi alla 35 protsendi juhatuse liikmetest. Leedus, Lätis ja Eestis juhivad naised sagedamini haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavaid ettevõtteid ja organisatsioone. Siiski ei tohiks see süvendada stereotüüpi, et ainult need valdkonnad on mõeldud naistel,“ ütles SEB juhatuse esimees Allan Parik.
Allikas: SEB andmed ja SEB "Norstat" uuring, oktoober 2021
*Kliendi soovil nimi muudetud.
SEB pakkumine alustavale ettevõtjale
Lisainfo:
Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 5560 9962
katre.karner@seb.ee
www.seb.ee
