Uuring: Eesti inimesed peavad rahaasjadega seoses olulisemaks mugavust ja kiirust
SEB korraldatud uuringust selgus, et Eestis elavate inimeste kolm kõige olulisemat vajadust seoses rahaasjadega on, kuidas korraldada oma igapäevaseid rahaasju mugavalt, koguda raha mustadeks päevadeks ja püstitada ning järgida eelarve loomise eesmärke.
SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe tõi välja, et tervelt 66% uuringus osalenud inimeste jaoks oli kõige olulisem vajadus seoses rahaasjadega nende igapäevane lihtne korraldus. „Inimeste jaoks on tähtsal kohal see, et finantsidega seotud toimingud oleksid mugavad ja kiired ning häiriksid igapäevaseid asjaajamisi võimalikult vähe. Nii hinnatakse kõrgelt seda, et arvete maksmine ja ülekannete tegemine nõuaksid pankade iseteeninduskeskkondades ning mobiilirakendustes võimalikult vähe pingutust,“ ütles Koplimäe.
Lihtne rahaasjade korraldamine oli oluline kõikides vanusegruppides, eriti aga 18-29-aastaste noorte jaoks ja üle 50-aastaste jaoks – seda peab oluliseks neist ligikaudu 70%, samal ajal kui 30-49-aastaste hulgas oli selliseid vastajaid ligi 60%. Koplimäe arvas, et kui nooremad inimesed hindavad pangatoimingute mugavust, kuna on harjunud digisüsteemide ja rakendustega, siis vanemate inimeste puhul võib põhjus peituda vastupidi selles, et uute lahendustega harjumine võtab aega ning soovitakse, et rahaga seotud toimingute tegemiseks ei peaks pidevalt õppima, kasutama uusi rakendusi.
Raha kogumine ja kulude planeerimine on olulisem nooremaealiste jaoks
52% uuringus osalenu jaoks oli oluline koguda raha mustadeks päevadeks. Mõnevõrra rohkem oli neid 18-29-aastaste hulgas, kellest 58% pidas seda oluliseks. „Inimeste finantskindlustunne on viimase aasta jooksul kahanenud, seda kinnitavad ka meie varem läbiviidud uuringud. Seega on mõistetav, miks rohkem kui pooled Eesti inimestest peavad oluliseks säästupuhvri tekitamist. Säästmiseks proovitakse vähendada igapäevaseid kulutusi, otsides sooduspakkumisi ja planeerides igapäevaseid oste hoolikamalt,“ tõdes Koplimäe.
Kulude planeerimine oli ka 37% uuringus osalenud eestimaalase jaoks üks olulisemaid vajadusi. Ka siin paistsid silma nooremad vastajad, kellest koguni 42% pidasid vajalikuks püstitada ja järgida eelarve korraldamise eesmärke. Koplimäe tundis heameelt, et iseseisvasse ellu astunud noored suhtuvad rahaasjadesse vastutustundlikult ning näevad raha säästmise ja eelarve planeerimise vajadust. „Kui omame ülevaadet kuludest ja tuludest, on võimalik leida võimalusi säästmiseks – on see siis mõne suurema ostu sooritamiseks või mustadeks päevadeks kõrvale panekuks,“ lisas ta.
41% noortest (18-29-aastastest) tõi ka uuringus välja, et soovivad koguda raha suuremateks ostudeks. Pea sama palju (40%) oli ostudeks säästjaid ka 30-39-aastaste hulgas. Mõnevõrra vähem oluliseks pidasid raha kogumist näiteks auto või kodutehnika soetamiseks ja kodu renoveerimiseks 40-49-aastased (33%) ning vanemad kui 50-aastased (alla 30%).
Koplimäe tõdes, et kuigi viimaste aastate keerulisem majanduslik olukord on esitanud inimestele väljakutseid, on see pannud inimesi ka rohkem igapäevastele rahaasjadele tähelepanu pöörama ning mõtlema, kuidas kulutusi paremini planeerida ja koguda suuremateks väljaminekuteks või säästa tuleviku tarbeks.
SEB tarbijauuring toimus 2024. aasta märtsis ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-74 aastat.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee
www.seb.ee
