SEB uuring: pea poolte Eesti elanike rahaline olukord on aastaga halvenenud
Viimase 12 kuu jooksul on pea poolte (45%) Eesti elanike rahaline olukord halvenenud, näitab SEB finantskindlustunde uuring. Peamiselt proovitakse oma finantsolukorda parandada kulude vähendamise ja säästmisega, otsides sooduspakkumisi, planeerides hoolikamalt igapäevaseid oste ning süües harvem väljas.
Uuringu põhjal ei pidanud viimase aasta jooksul vaid 12% Eesti inimestest oma kulusid kärpima. Ülejäänud otsisid erinevaid võimalusi oma igapäevaste kulutuste vähendamiseks. Suur osa kaasmaalastest (62%) on proovinud kulusid kokku hoida sooduspakkumiste abil. Pea pooled (49%) vastanutest on viimase 12 kuu jooksul püüdnud väljaminekuid vähendada igapäevaoste hoolikamalt planeerides ning 45% harvem väljas süües, teatas SEB.
Vanusegruppide lõikes on kulude piiramisel erinevusi. Üle poole (62%) 18-29-aastastest on viimase 12 kuu jooksul hakanud harvem väljas sööma. Sama väitis 50% vanuserühmas 30-39 aastat, 52% 40-49-aastastest, 35% 50-59-aastastest ning 28% 60-74-aastastest.
„Sooduspakkumiste kasutamine ja igapäevapäevaostude hoolikam planeerimine on kõikides vanusegruppides ühed peamised viisid, kuidas oma väljaminekuid on vähendatud. Samas selgus uuringust, et mida noorem vanusegrupp, seda rohkem oli neid, kes aasta jooksul hoidsid kulusid kokku väljas söömise arvelt. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et nooremad söövadki tavapäraselt mõnevõrra rohkem väljas, näiteks lõunatavad või veedavad sõpradega rohkem aega kohvikutes ja restoranides, ning see oli paljudele üks kokkuhoiukoht,“ selgitas SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe.
Kokku hoitakse ka reisimise, meelelahutuse ja luksuskaupade pealt
SEB uuringust selgus, et viimase aasta jooksul on 37% Eesti elanikest ostnud harvem luksustooteid ning 35% loobunud suurematest ostudest, näiteks köögitehnika või kodusisustus, et oma igapäevaseid kulusid vähendada. Lisaks on pea kolmandik (32%) viimase 12 kuu jooksul piiranud ka hobisid ja meelelahutust ning 28% kaasmaalastest on hakanud harvem välismaale reisima.
„Kokkuhoiukohti otsitakse eelkõige igapäevaste väljaminekute pealt, kas sooduspakkumiste näol või oste hoolikamalt planeerides. Mõnes mõttes on sellelt kulugrupilt lihtsam kokku hoida, kui näiteks kuludelt elamispinnale või transpordile. Mõnevõrra vähem on kokku hoitud meelelahutuse, hobide, luksuskaupade, reisimise ja suuremate ostude pealt, kuid kõik vastajad ei pruugigi igapäevaselt nendele kulugruppidele kulutada, mis tähendab, et nad ei saa või ei pea neilt ka kokku hoidma,“ rääkis Koplimäe.
Kulude kokku hoidmise eesmärgil vahetas viimase 12 kuu jooksul elukohta vaid 1% vastanutest. Vähe oli ka neid, kes piirasid toidu tarbimist (17%), muutsid riiete ja jalatsite valikut (17%), vaatasid üle transpordi kasutamise (16%) või piirasid alkoholi tarbimist (15%).
SEB korraldatud uuring toimus 2023. aasta detsembris ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-74 aastat.
