SEB uuring: Eesti pensionikoguja eristub naabritest jätkusuutlikkuse väärtustamisega
Kevadel SEB korraldatud uuringust selgus, et pensionifondi pakkujat valides vaadatakse esmalt tootluse numbreid. Samas tuli uuringust esile, et Balti riikide võrdluses peetakse Eestis kõige olulisemaks jätkusuutlike investeeringute osakaalu.
Poolte vastajate jaoks (49%) oli tootlus pensionifondi pakkuja valimisel esimene kriteerium, kuigi kolmandik vastajatest oli ka teadlik, et fondi varasem tootlus ei tähenda tingimata edukust tulevikus.
Veerand vastanutest (24%) peab oluliseks ka jätkusuutlike investeeringute osakaalu fondis. Teiste Balti riikidega võrreldes tuli Eestis enim esile jätkusuutlike investeeringute olulisus pensionifondides: Leedus oli vastav number 7% ning Lätis 14%.
18% vastanutest mainis, et nende jaoks on oluline ka fondi investeerimisstrateegia.
SEB Varahalduse fondijuhi Endriko Võrklaeva sõnul toodi pensionifondi pakkuja valikul üllatavalt vähe välja tasude suurust: „Fondi valitsemistasu suurus mõjutab kahtlemata kogunevat pensionivara, kuid ilmselt peeti tasudest olulisemaks tootlust - tootlus juba võtab tasusid arvesse ehk tootlus on alati väljendatud tasude järgselt,“ tõi ta välja.
„Jälgides fondivahetuste statistikat pakkujate lõikes, võib märgata, et klientide liikumise suunad korreleeruvad viimase 6-12 kuu tootlustega. Lühiajalise mineviku tootluse põhjal pensionifondi valiku tegemine on aga nagu eilse ilma järgi järgmiseks talveks sobivate riiete valimine,“ juhtis Võrklaev tähelepanu.
„Fondi valikul peaks esikohal olema investeerimisstrateegia, täpsemalt selle sobivus pensionikoguja vanuse ja riskitaluvusega. Seejärel võiks vaadata fondi tasusid ning hinnata, kas koguja jaoks on olulised jätkusuutlikkus ja kliimatulevik. Kui pensionikoguja jaoks on oluline fondi panus kohalikku Eesti majandusse, siis jäävad valikusse ainult aktiivselt juhitavad fondid,“ selgitas Võrklaev.
Ligi kolmandik ei ole ise pensionifondi valinud
29% küsitlusele vastanutest ei valinud pensionifondi pakkujat ise, vaid see määrati automaatselt. Võrklaev selgitab, et aastatel 2002-2019 loositi nendele noortele, kes ise valikut ei teinud, pensionifond konservatiivsete fondide hulgast. „Seetõttu sattus arvestatav hulk noori nende jaoks mitteoptimaalsesse, madala riski ja tootlusootusega fondi. Fondivalitsejad on jõudumööda tööd teinud, et aidata noortel enda jaoks sobivam fond valida, kuid arvestatav osa pensionikogujaid on passiivsed ja seetõttu on nende raha endiselt peamiselt võlakirjadest koosnevates konservatiivsetes fondides,“ nentis Võrklaev.
Võrklaev tõi võrdluseks välja, et Leedus suunati 2019. aastal läbiviidud pensionireformiga noored automaatselt vanusele sobiva riskitasemega fondidesse.
SEB korraldatud uuring Eestis, Lätis ja Leedus toimus 2023. aasta märtsis. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele Balti riikides 3005 inimest vanuses 18-74 eluaastat, neist Eestis 1000.
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse, nõustamise ega toote või teenuse pakkumise või soovitusena lepingu sõlmimiseks. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk. Enne lepingu sõlmimist tutvuge prospekti, põhiteabe ja tingimustega SEB kodulehel. Vajadusel pidage nõu asjatundjaga või registreerige nõustamisele SEB kodulehel seb.ee.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post maarja.kalamas@seb.ee
