SEB finantskindlustunde uuring: eestimaalaste rahalise olukorra halvenemist on enim mõjutanud toiduainete ja esmatarbekaupade hinnatõus
Kuigi Eesti majandus on olnud languses juba kaheksa kvartalit järjest, selgus SEB korraldatud finantskindlustunde uuringust, et 39% Eesti elanikest on enda rahalise olukorraga rahul. Pea sama palju on neid, kes ei ole enda finantsolukorraga rahul – nii väitis 38% vastanutest. Viimase 12 kuu jooksul on eestimaalaste rahalise olukorra halvenemist enim mõjutanud toiduainete ja esmatarbekaupade hinnakasv ning ka elektrikulude tõus, teatas SEB.
SEB uuringust selgus, et enda finantsolukorraga on enim rahul inimesed, kelle netokuupalk on 1500 eurot või rohkem. „63% eestimaalastest, kelle netotöötasu on suurem kui 1500 eurot, on oma rahalise olukorraga rahul. Seevastu alla 1500 euro teenivate inimeste hulgas on rahulolematus suurem. Kõige keerulisemaks hindavad oma rahalist olukorda 750 eurot või alla selle teenivad inimesed. Kuigi vaid 5% uuringus osalejatest vastasid, et nende sissetulek on ebapiisav isegi toidu ostmiseks, siis neist omakorda üle poolte (58%) sissetulek jäi kuni 750 euro juurde,“ selgitas SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe.
Uuringu tulemused näitasid, et 40% eestimaalaste praegune sissetulek võimaldab neil tasuda nii toidu kui ka rõivaste eest ning veidi säästa, kuid nad ei saaks endale kohe lubada suuremaid oste, näiteks külmkappi või telekat. Seevastu 34% vastanute finantsolukord on piisavalt hea, et vajadusel sooritada suuremaid oste. Viiendik uuringus osalenutest aga väitis, et nende sissetulek on piisav vaid toidu ostmiseks, kuid riiete soetamiseks raha ei jätku.
„Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, eestimaalaste rahaline olukord on võrdlemisi erinev ja üheks mõjutajaks on erinev haridustase. Rohkem kui 1500 eurot teenisid pea pooled ehk 45% kõrgharidusega vastanutest, samas kui kesk-, keskeri- või kutseharidusega vastanutest teenis nii palju umbes viiendik (19%) ning põhiharidusega vastanutest vaid 8%,“ rääkis Koplimäe.
Rahalist olukorda mõjutab enim toiduainete ja esmatarbekaupade hindade tõus
Pea pooled uuringus osalenud eestimaalased (45%) väitsid, et nende rahaline olukord on viimase 12 kuu jooksul halvenenud. Samas 40% vastanutest leidsid, et see pole aasta jooksul muutunud ning 14% hinnangul on nende rahaline olukord aasta vältel paranenud. „Rahaline olukord on jäänud samaks või paranenud ennekõike nende hulgas, kelle igakuine netosissetulek on 1500 eurot või rohkem. Samas on finantsolukord muutunud halvemuse poole neil, kes teenivad alla selle,“ selgitas Koplimäe uuringu tulemutele tuginedes.
82% eestimaalastest, kelle majanduslik olukord viimase aasta jooksul halvenes, väitsid, et seda on kõige rohkem mõjutanud toiduainete ja esmatarbekaupade hinnatõus. Sellele järgnes energiakulude, nagu küte ja elekter tõus, mida tõi esile 66% vastanutest. Samas eluasemekuludel ja muudatustel laenu maksetingimustes ei ole olnud eestimaalaste rahalise olukorra halvenemisele niivõrd suurt rolli – seda märkisid vastavalt 37% ja 22% vastanutest.
„Kuigi viimasel aastal on palju räägitud euribori tõusust ja selle mõjust tarbijate rahakotile, siis uuringu tulemustest nähtub, et laenuintresside tõusu roll eestimaalaste finantsolukorra halvenemisel on siiski väiksema osakaaluga. Üheks põhjuseks on tõenäoliselt asjaolu, et ligi pooled ehk 46% uuringus osalenutest elavad kodudes, mis kuulub neile ja nad ei tasu selle eest laenu. Küll aga tunnevad nad igapäevaselt toidu- ja esmatarbekaupade hindade tõusu, sest neist kulutustest pole võimalik loobuda,“ arutles Koplimäe.
Hoolimata majandusliku olukorra halvenemisest saavad suurem osa eestimaalastest oma laenude ja liisingute maksmisega hakkama: 44% vastanutest ei ole raskusi olemasolevate kohustuste katmisega ning 22% eestimaalastele on see küll varasemast keerulisem, kuid siiski võimalik. Vaid 3% uuringus osalejatest väitis, et hilineb aeg-ajalt igakuiste laenu- või liisingumaksete tasumisega ning 6%-l on väga raske katta olemasolevaid kohustusi.
SEB korraldatud uuring toimus 2023. aasta detsembris ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-74 aastat.
Fotol SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe (pildi tegi Jake Farra).
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee
www.seb.ee
