Sander Danil: jätkub keskpankade peenike mäng
Investorite kindlustunne, mis oli head vastupidavust näitava globaalse majanduskeskkonna toel paranenud, viis aktsiaturge juunis üha kõrgemale. Turud jätkasid taktikalist tõusutsüklit, kuna teenuste sektor püsib tugev ning liigsete varude probleem tootmises on leevenemas. Kuigi inflatsioon alanes, jätkasid arenenud riikide keskpangad finantstingimuste karmistamist, mistõttu praegu püsib majanduslanguse risk nii USA-s kui ka Euroopas. Oleme siiski mõõdukalt optimistlikul arvamusel, et võimaliku majanduslanguse korral ei saa see olla kuigi sügav.
Turud lõpetasid poolaasta positiivsel noodil. Kardetud majanduslangust läänemaailmas aasta esimesel poolel ei saabunud, mis kergitas oluliselt investorite ootust turu edasise tõusu asjus. Teatavale optimismile viitas ka asjaolu, et raha liikus juunis USA rahaturufondidest aktsiafondidesse (pärast seda kui rahaturufondide maht oli saavutanud juuni alguses ajaloo kõrgeima taseme). Investorite positiivsus ja parem likviidsus olid juunis peamised aktsiaturgude mootorid ning tuge pakkus ka firmade kasumiootuse kergitamine. Võlakirjade hinnad samas veidi langesid, kuna peamised keskpangad rõhutasid intressimäärade edasise tõusu vajadust.
Vastupidav USA. Mitmed USA majandusnäitajad viitavad, et lähikuudel taastumine jätkub, sest varude normaliseerumine tootmissektoris hakkab lõpule jõudma. Lisaks on ka tööturg ja eratarbija endiselt tugevad. Julgustavaid märke võib leida nii ehitussektorist kui ka faktist, et USA leibkondade reaalsissetulek kasvab praegu kiiremini kui reaalkulu. Kokkuvõttes paistab, et vastupidiselt kartustele ei põhjustanud 2022. aasta inflatsioonišokk majanduslangust. Kuid intresside tõusutsükli kogu mõju saame hinnata siiski alles mõne aja pärast.
Nõrgenev Euroopa. Võrreldes USA-ga on Euroopa keerulisemas olukorras. Siinne majanduskeskkond näitas pärast energiakriisi leevenemist juba paranemise märke, aga Euroopa Keskpanga karmim rahapoliitika on sellele tärkavale kasvule andnud tugeva hoobi ning majanduslanguse riskid suurenevad taas. Samas on soodsad tingimused eurotsooni majanduse pehmeks maandumiseks endiselt olemas: tööturg püsib tugev ning tarbijakindlus on taastumas. Kui aga keskpank jätkab plaanikohast krediiditingimuste karmistamist, siis võib majandus kiirelt pöörduda languse suunas.
Inflatsioon aeglustub. Vaadates aasta lõpu poole, on õhus endiselt küsimus, kas inflatsioon lääneriikides alaneb piisavalt kiiresti, et keskpangad muudaks oma rahapoliitikat enne, kui nad põhjustavad majanduslanguse. Seni on makronäitajad olnud isegi üllatavalt head. USA-s kukkus peamine tarbijahindade indikaator juunis alla nelja protsendi aasta baasil ning madal tootjahinnaindeks viitab tarbijahindade kasvu edasisele aeglustumisele. Kui rendikulud välja arvata, siis langeb isegi inertsem teenuste sektori hinnaindeks heas tempos ning ka palgakasv alaneb hoolimata jätkuvast tööturu tugevusest kiiresti. Suures plaanis on pilt enamikus arenenud riikides USA-ga sarnane. Praegust majandusfaasi tundubki iseloomustavat inflatsiooni kahanemise ja vastupidava majanduskasvu ebatavaline kombinatsioon.
Kuidas keskpangad reageerivad? Alanev inflatsioon võiks juba panna keskpangad kaaluma leebemat rahapoliitikat, kuid praegu jätkatakse karmil toonil. Näib, et keskpangad soovivad iga hinna eest vältida inflatsiooni teist lainet ja jätavad seejuures majanduslanguse riskid tahaplaanile. Kõik märgid viitavad, et Föderaalreserv tõstab baasintressi veel vähemalt ühe korra, kui mitte rohkem. Enne juuli lõpus tehtavat järgmist otsust avaldatakse siiski veel mitmeid majandusnäitajaid, mis võivad praegust intressitõusu pausi pikendada. Euroopa Keskpanga puhul peetakse veel kahte intressitõstmist niisama hästi kui otsustatuks, kuigi mitu indikaatorit vihjavad eurotsoonis laenuturu kahanemise ohtudele. Samal ajal pole näiteks Hiinas inflatsiooniga probleeme ning sealsel keskpangal on palju rohkem paindlikkust toetada majanduse pandeemiajärgset taastumist.
Lähima aasta jooksul riskid püsivad. Arenenud riikide makrokeskkonna heaks märgiks võib pidada asjaolu, et viimastel kuudel on tootmissektori näitajad pisut paranenud. Tänavuse aasta seni parim makrouudis on aga see, et inflatsioonišokk on vaibumas ilma suurt majanduslangust põhjustamata. Sellegipoolest tuleb silmas pidama, et võlakirjade tootluskõver on tagurpidi: lühiajaliste võlakirjade tootlus ületab pikaajaliste oma. See vihjab aastases perspektiivis endiselt majanduslanguse ohule, kui keskpangad jätkavad senist karmi joont. Ajalooliselt on tagurpidi tootluskõver enamasti ennustanud majanduslanguse saabumist aasta kuni kaks ette. Võiks ju arvata, et seekord on olukord erinev, kuna märkimisväärse osa inflatsioonišokist saab kanda pandeemiast ja Ukraina sõjast tingitud ebatavaliste tarnešokkide arvele. Kuid päris kindel selles olla ei saa.
Ikkagi juhivad mängu keskpangad. Aktsiaturud olid juunis tugevad ning see võib jätkuda ka lähikuudel, kuid investorid jälgivad pingsalt keskpankade tegevust ning volatiilsus tõenäoliselt kasvab. Börsifirmade kasumiootusi on viimasel ajal kergitatud ning peatselt algav teise kvartali tulemuste hooaeg peaks andma signaali, kas need ootused on õigustatud. Lääneriikide majanduslanguse vältimise kergendus ei pruugi enam kaua kesta, eriti juhul, kui keskpangad oma tooni ei muuda.
Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg
