Sander Danil: Hiina draakon tõstab pead

Hiina juhtkond on viimaste kuudega selgelt suurendanud oma jõupingutusi, et kindlustada käesolevaks aastaks nö mõistlik majanduskasv. Riigi poliitiline ladvik soovib näha majanduse reaalkasvu umbes 5% juures, aga arvestades praegust nõrka globaalset keskkonda ja mitmeid siseriiklikke probleeme, pole see sugugi kerge ülesanne. 2023.aastal õnnestus Hiinal „ametlik“ plaan täita ja majandus kasvas 5.2%, osaliselt tänu nõrgale baasefektile, kuna 2022.aasta kasv oli vaid 3.0%. Hoolimata sellest, et kinnisvarasektoris jätkub kriis ja seal nähakse langust teist aastat järjest, prognoosivad analüütikud Hiinale käesolevaks aastaks 4.6%-list majanduskasvu. Peking ei avalda selle aasta ametlikku kasvuprognoosi enne märtsikuud, kuid senistest avaldustest võib välja lugeda, et siht on seatud kõrgemale ja selle täitmiseks võidakse kasutada erinevaid poliitilisi hoobasid.  

Riik suunab uut raha taristusse. Aastaid on Hiina kasvule hoogu lisanud kohalikud omavalitsused kõikvõimalike taristuprojektide näol. Selleks on omavalitsused lisaks maa müügile kinnisvaraprojektide tarbeks võtnud suuri laenukohustusi eelarveväliste skeemide kaudu. Kuna praegu on kinnisvarasektorist saadav tulubaas vähenenud ja laenukohustused paisunud ohtlikult suureks, siis on omavalitsuste võimekus toetada avaliku sektori investeeringuid kahanenud. Olukorra tasakaalustamiseks võttis keskvalitsus eelmise aasta oktoobris vastu lisaeelarve suurusjärgus 0.8% SKT-st ja suunas laenatud vahendid omavalitsustele taristuprojektide rahastamiseks selle aasta 1.kvartali lõpuni. Märtsis avaldatavad majanduseesmärgid hõlmavad ka uute võlakvootide määramist nii keskvalitsusele kui kohalikele omavalitsustele. Kui valitsus kavatseb selle aasta SKT kasvueesmärgi seada 4.8%-st kõrgemale, siis oleks vaja oluliselt suurendada ka omavalitsuste võlakvoote. Igal juhul tähendab suurenev laenuvajadus täiendavat võlakirjade pakkumist kogu aasta vältel ja intresside tõusu vältimiseks peab keskpank jätkuvalt toetama pankade likviidsust. 

Kinnisvarasektor jätkab langust. Alates 2021.aasta lõpust, kui Hiina kinnisvaraturg pööras langusesse, on rohkem kui pooled börsil noteeritud kohalikest kinnisvaraarendajatest olnud jännis võlakohustuste teenindamisega. Koduostjate usalduse kaotus omakorda süvendas arendajate probleeme võlgade refinantseerimisel. Kinnisvarabuumi tipus müüdi Hiinas üle 90% kõigist kodudest nö paberil ehk enne ehituse valmimist. Seetõttu oli üpris levinud olukord, kus korteri valmimise hetkeks olid ostjad tasunud juba üle 50% vara hinnast ja arendajad said ettemakseid kenasti kasutada ehituse finantseerimiseks. Mitmete väiksemate arendajate pankroti tõttu on ostjate usaldus arendajate vastu madalseisus ja nö paberil kinnisvara müügimaht on kukkunud 10 aasta tagusele tasemele. See langus võib veel mõnda aega jätkuda, kui majapidamised kahtlevad arendajate võimekuses ehitusi lõpetada. Muude rahastusallikate piiratus vähendab arendusprojektide mahtu ja võib pidurdada ehitustegevust veel mitu aastat. 

Tööstus võib üllatada positiivselt. Kui eelmisel aastal üritas Peking majandust elavdada eelkõige sisetarbimise stimuleerimise teel, siis sel aastal on uuesti prioriteediks tõusnud kõrgtehnoloogilise tööstuse ja ekspordi arendamine. Selles pole iseenesest midagi uut, sest tehnoloogiakeskne tootmine on riigis tähtsal kohal olnud juba aastaid ja investeeringud selles sektoris kasvasid ka eelmisel aastal kahekohalise protsendi võrra. Kõige rohkem panustab Hiina praegu autotööstuse, akude tootmise, roheenergia ja tervishoiusektori arengusse. Rahvastiku vananemise valguses suurendab valitsus investeeringuid nende kaupade ja teenuste vallas, mis on vajalikud just vanemaealistele inimestele. 

Autotööstuse buum ulatub elektriautodest kaugemale. Hiina elektriautode levik on viimastel aastatel ületanud isegi valitsuse eesmärke. Eelmise aasta lõpuks moodustasid elektriautod ligikaudu kolmandiku uute autode müügist ja suurimates linnas ulatub osakaal juba üle poole. Tänu suurtele investeeringutele laadimisjaamade võrgu arengusse oodatakse elektriautode müügi jätkuvat kasvu. Sealjuures on enimmüüdud kaubamärgiks tõusnud kohalik BYD, kukutades pikalt trooninud Volkswageni teisele kohal. Elektriautode võidukäigust hoolimata näitas ka sisepõlemismootoriga autode müük eelmisel aastal 9%-list kasvu, aidates Hiinas toodetud autode kogumüügi koos ekspordiga kergitada 12%. Kui koduturul müüdi 2023.aastal 6% rohkem sõidukeid, siis ekspordiks läks neid koguni 58% rohkem kui aasta varem. Ekspordinumbri väärtust pisendab asjaolu, et suurimaks ekspordituruks on tõusnud Venemaa, kust lääne automargid on lihtsalt pärast Ukraina sõja algust lahkunud. Hiina elektriautod lähevad hästi kaubaks ka Lääne-Euroopas, kuid siiani pole selge, kas Euroopa Liit kehtestab Hiina autodele impordipiirangud. Samas on ka teisi turge, kus Hiina tootjad oma müüki kasvatavad, sealhulgas Aasia, Ladina-Ameerika, Lähis-Ida ja Aafrika. 

Hiina aktsiaturg valmistub hüppeks. Olles USA järel maailma suuruselt teine majandus, omab Hiina käekäik üleilmse majanduse kujundamisel olulist rolli. Samas on sealse aktsiaturu osakaal jätkuvalt ebaoluline, moodustades umbes 3% globaalsest indeksist, mistõttu paljud varahaldurid lihtsalt ignoreerivad seda. Loomulikult et tule Hiina turu populaarsusele kuidagi kasuks ka riigi tugev sekkumine majandusse, kõrge võlakoormus, tihedad sidemed Venemaaga ja vastasseis Taiwaniga. Hiina aktsiaturg on kukkunud kolinal viimased kolm aastat järjest. Selle tulemusel on aktsiate hinnatase praeguseks langenud erakordselt madalale ja allahindlus on võrreldes muu maailmaga samuti tavapäratult suur. Sellises olukorras on ruum edasiseks languseks piiratud, kuid juba väikesed positiivsed märgid võivad turule tuua järsu tõusulaine. Kui uskuda prognoose, siis pärast kahte langusaastat on sel aasta oodata ettevõtete kasumi kasvu keskmiselt kuni 20%, mis realiseerudes annaks ise piisavalt põhjust hindade hüppeks. Praegu tundub negatiivsete faktorite ja võimalike tõusumootorite tasakaal olevat viimaste kasuks ja seega tasub Hiinat investeeringuna kindlasti kaaluda.  

Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg

Lisainfo:

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee   
www.seb.ee