Säästude najal tuleks üle kolme kuu toime 43% Eesti elanikest

19.02.2024 - 10:26

SEB korraldatud finantskindlustunde uuringust selgus, et 43% Eesti elanikest suudaks säästude najal elada rohkem kui kolm kuud. Seevastu ligi kolmandik (32%) kaasmaalastest on olukorras, kus neil on sääste üheks kuuks või need hoopis puuduvad. Ka teistes Baltimaades on rahatagavarade pilt võrdlemisi sarnane: 37%-l lätlastest ning 30%-l leedulastest on sääste üheks kuuks või need puuduvad.

Uuringu tulemused näitasid, et ligi veerandil (23%) eestimaalastest on kogunenud piisavalt rahalist puhvrit, et nad saaksid oma tavapärase sissetuleku kaotuse korral elada säästude najal üle kuue kuu. Paraku selgus, et pea viiendikul (18%) uuringus osalenutest ei ole üldse sääste, eriti neil, kes teenivad 750 eurost netopalka või vähem. Sarnane pilt avaneb ka Lätis ja Leedus, kus vastavalt 22%-l ja 17%-l uuringus osalenutest puudub igasugune rahaline puhver, teatas SEB.

„Ühest küljest on hea meel tõdeda, et pea veerandil Eesti elanikest on piisavalt sääste, mis võimaldaks neil sissetuleku kaotuse korral rahaliselt hakkama saada kuus kuud või rohkem. Teisalt on murettekitav, et mõnevõrra rohkem on neid, kellel puuduvad igasugused säästud või kelle rahaline puhver katab vaid ühe kuu väljaminekud. Paraku näitavad uuringu tulemused, et igasugused säästud puuduvad eelkõige neil, kes teenivad alla 750 euro, samas kui üle 1500 euro suurust netopalka teenivatel eestimaalastel on rahaline puhver suurem. Üle pooltel (61%) 1500-eurose netopalgaga eestimaalastel on piisavalt sääste, et nende najal toime tulla üle kolme kuu. On selge, et kõrgemat palka teenivad inimesed saavad rohkem koguda, samas kui madalama palgaga on raha säästmine keerulisem,“ selgitas SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe.

Ettenägematud kulud kaetakse säästudest

Pisut enam kui pooled (54%) eestimaalastest on kogunud piisava rahalise puhvri, mis võimaldab neil katta ettenägematuid kulusid isiklikest säästudest. Pea sama palju (50%) on ka neid, kes vähendavad ootamatute väljaminekute katteks muid kulusid ja püüavad olla kokkuhoidlikumad. Tarbimislaenu ja panga pakutavaid võimalusi kasutavad pigem vähesed, vastavalt 4% ja 13% Eesti elanikest.

„Uuringu tulemused näitavad, et suurem osa eestimaalastest proovivad ootamatute väljaminekutega ise hakkama saada. Lisaks säästudele ja kulude kokkuhoiule otsivad nad täiendavaid teenimisvõimalusi või küsivad abi sugulastelt ja tuttavatelt, enne kui kaaluvad uute finantskohustuste võtmist,“ rääkis Koplimäe.

Ligi veerand tegeleb igapäevaselt investeerimisega

Enamus eestimaalasi (63%) üritab oma finantsolukorda parandada kulusid vähendades ja säästes ning pea pooled ehk 46% planeerivad oma eelarvet. Lisatulu teenimise võimalusi otsib kolmandik (34%) vastanutest, samas kui ligi veerand (23%) eestimaalastest tegeleb igapäevaselt investeerimisega.

„Pea kõik uuringus osalenud eestimaalased püüavad oma rahalist olukorda moel või teisel parandada. On mõnevõrra huvitav, et eelarve planeerimine on enam levinud nende hulgas, kelle netopalk on 1500 eurot või kõrgem, samas kui alla 1000-eurost netopalka teenivate hulgas on eelarve planeerimine vähem levinud ning finantsolukorda üritatakse parandada pigem kulusid piirates. Finantskirjaoskuse seisukohalt soovitatakse aga alustada just eelarve planeerimisest, sest nii saab selge ülevaate oma tuludest, kuludest ja võimalikest kokkuhoiukohtadest,” selgitas Koplimäe.

Tema sõnul tuleb lisaks uuringust välja huvitav kokkulangevus säästupuhvri ja investeerimisaktiivsuse vahel – rohkem kui kuue kuu suurune rahaline puhver on 23% vastanutest ning täpselt sama palju on neid, kes tegelevad igapäevaselt investeerimisega. “Kuigi kõik suurema rahatagavaraga vastanutest ei pruugi tegeleda investeerimisega, annavad uuringu tulemused alust arvata, et suurem osa neist otsib võimalusi nii-öelda vaba raha paigutamiseks ja kasvatamiseks,” sõnas Koplimäe.

Süllekukkunud raha läheks pangakontole

Uuringu käigus küsiti muuhulgas, mille jaoks kasutaksid eestimaalased 2000 eurot vaba raha. Pea kolmandik (31%) vastanutest hoiaks seda pangakontol, 22% avaks tähtajalise hoiuse ning sama paljud investeeriksid väärtpaberitesse. Viiendik vastanuteks teeks vaba raha eest suurema ostu, 17% kasutaks igapäevasteks kulutusteks ning 16% kasutaks seda võlgade maksmiseks.

„Vaba raha kasutamise puhul on märgata mõningat erinevust ka meest ja naiste eelistuste vahel. Näiteks veerand uuringus osalenud naistest kasutaks vaba raha suurema ostu, näiteks kodumasina, reisi või meelelahutuse jaoks, kuid sama teeks 15% meestest. Seevastu veerand meestest investeeriks 2000 eurot väärtpaberitesse, naistest teeks sama viiendik. Samas oleksid naised mõnevõrra altimad avama tähtajalist hoiust kui mehed (vastavalt 26% ja 18%). See kinnitab fakti, et mehed on õige pisut julgemad võtma riske, mis investeerimisega kaasnevad, samas kui naised eelistavad raha kasvatamiseks veidi turvalisemat instrumenti, nagu tähtajaline hoius,“ märkis Koplimäe.

SEB korraldatud uuring toimus 2023. aasta detsembris ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis, 1004 Lätis ja 1000 Leedus elavat inimest vanuses 18-74 aastat.