Praktikaprogrammist välja kasvanud idee jõuab peagi miljonite taskusse
„Maailma saatus on noorte kätes!“ Kas see on kurjakuulutav või lootust andev loosung? Kaks noort, Andres Jõe ja Johanna Õun, andsid oma panuse jätkusuutlikuma tuleviku heaks, luues oma praktikaprogrammi raames keskkonnasõbralikust materjalist, täpsemalt mittesöödavast maisitärklisest valmistatud pangakaardi. Täna möödub kolm aastat, mil SEB noorte loodud lahendusega MAISIC ja ITIC pangakaardid lansseeris. Kuidas idee mõne nädalaga käegakatsutavaks lahenduseks kasvas ning kas ja milline roll on noortel täna parema tuleviku loomisel, selgitavad täna ise finantssektoris töötavad noored.
Andres (24) ja Johanna (26) töötavad hetkel pangas krediidianalüütiku ja ärianalüütikuna. Panka tööle sattusid nad pärast SEB Youth LAB programmi läbimist, kus neil ka keskkonnasõbraliku pangakaarti idee sündis. „Neli aastat tagasi soovisin laiendada oma silmaringi finantsmaailmas ja saada erialast töökogemust. Youth LAB töötoad annavad selleks noortele väga head võimalused,“ rääkis Andres, miks ta otsustas toona noorte innovatsiooniprogrammiga liituda.
Mõlemad noored rõhutasid, et programmis osalemine andis neile oskused, mida nad ka täna igapäevaselt kasutavad. „Tiimis töötamine võib pealtnäha tunduda lihtsana, ent tulemuslikkuse saavutamiseks on vaja osata ülesandeid jagada ja õppida oma mõtteid selgelt väljendama. Väga oluline on osata anda ja saada tagasisidet nii, et see ei mõjuks norimisena, vaid konstruktiivse kriitikana,“ kirjeldas Johanna programmis osalemisel saadud oskusi. Andres lisas, et tema jaoks oli oluline ka ajaplaneerimise õppimine: „Programmi käigus pidime kokku panema oma idee, et lahendada üks pangandusvaldkonnas esinev jätkusuutlikkuse probleem. Selleks oli meil tegelikult üsna vähe aega ja pidime koosolekuid tegema oma igapäevaste asjatoimtuste kõrvalt,“ selgitas noormees toonaseid väljakutseid ajaplaneerimises.
Idee paremast pangast
SEB Youth LAB on Baltiülene tudengitele mõeldud praktikaprogramm, kus noored saavad praktilise töökogemuse ning osalevad lisaks ka innovatsiooni töötubades, mille käigus pannakse kokku reaalsed ideed panganduse väljakutsete lahendamiseks. Andrese ja Johanna toonaseks ülesandeks oli leida lahendus mõnele pangandusvaldkonnas leiduvale jätkusuutlikkuse probleemile. „Alustasime rohelistest laenutoodetest nagu roheline liising ja roheline kodulaen, kuid me ei leidnud ühtegi sellist lahendust, mida juba olemas ei oleks olnud. Tahtsime pakkuda välja midagi tõeliselt innovaatilist,“ meenutas Andres. Siis liikus mõte plastikuprobleemile. „Meil kõigil oli rahakoti vahel mitmeid plastikkaarte ja mõtlesime, et miks ei võiks need kaardid olla plastiku asemele loodussõbralikumast materjalist,“ jätkas Johanna juttu, kuidas toonane idee sündis.
Alguses oli noortel plaan, et käsikäes loodussõbralikuma pangakaardiga võiks ellu kutsuda ka jätkusuutlikku eluviisi innustava partnerlusporgrammi. „Tahtsime leida partneriteks kohalikud ettevõtted, kes läbi oma teenuste ja toodete soovivad maailma jätkusuutlikumaks muuta. Mõte oli, et kasutades loodussõbralikust materjalist pangakaarti, saab klient kasutada ka nende partnerite juures soodustusi,“ kirjeldasid noored. Programm jäi aga suurema idee elluviimiseks liialt lühikeseks ning nii piirduti plastikust pangakaardile alternatiivi leidmisele.
Ideed saatis edu – pärast selle tutvustamist SEB Eesti juhatusele, valiti see Eesti TOP 3 parima idee hulka ja tiim saadeti esitlust tegema ka juhtidele SEB Baltikumi Youth LAB-i finaalvooru. Seal omistati ideele parima jätkusuutlikku idee auhind. „Tookord lahkusime praktikalt õnnelikuna edukatest esinemistest, ent rõõm oli veelgi suurem, kui mõni aeg hiljem SEB-sse päriselt tööle tulles nägime, et meie poolt algatatud idee oli päriselt tooteks vormitud ning 2020. aastal lansseeriti maisist ISIC ja ITIC pangakaart, mille kaarditoorik on valmistatud 84% mittesöödavast maisitärklisest ehk söödamaisi ülejääkidest,“ rõõmustas Johanna. 2024. aastal hakkab SEB järk-järgult kõiki pangakaarte jätkusuutlikumate pangakaartide vastu vahetama. Pangakaartide vahetus võetakse ette ka teistes Balti riikides. „On üsna uskumatu mõelda, et kahe noore inimese peas tekkinud idee jõuab suures pangas reaalse tooteni, mida kasutavad miljonid inimesed üle terve Baltikumi,“ ei suuda Andres oma rõõmu varjata.
Kuidas noored maailma päästavad?
Andrese ja Johanna sõnul pööravad noored päris palju tähelepanu jätkusuutlikkusele ja nö paremate valikute tegemisel. „Noore inimesena mõtled ikka, et tahad tulevikus elada puhtas ja loodusrikkas maailmas. Nii on minu igapäevase elu osaks prügi sorteerimine ja auto omamise asemel ühistranspordi või autojagamise teenuse kasutamine,“ rääkis Johanna. Andres ei ole samuti autoomanik ning nõustus, et väikesed jätkusuutlikud harjumused on temalgi sisse juurdunud.
Mõlemad noored nendivad, et jätkusuutlikute valikute tegemine sõltub suuresti noorest ja tema sõprusringkonnast. Noorte sõnul on neil sõpru, kelle elus on jätkusuutlikkus väga tähtsal kohal, kuid on ka neid, kes küll selle peale mõtlevad, kuid ei ole veel valmis oma harjumusi muutma. „Mul on tuttavaid, kes on hakanud veganiteks just seepärast, et vähendada oma jalajälge. Väga palju on neid, kes eelistavad poodides võimalusel keskkonnasõbralikumaid tooteid ning omajagu on neid, kes ostavad endale riideid teise ringi poodidest,“ rääkis Johanna, milliseid jätkusuutlikke valikud tema sõprusringkonnas tehtud on.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee
www.seb.ee
