Mitmekesine karjäär SEB-s
Maikuus tähistatakse Euroopas erinevate initsiatiivide ja tegevustega mitmekesisuse kuud, eesmärgiga rõhutada kaasatust ja mitmekesisust nii töökohal kui ka ühiskonnas laiemalt. Ka SEB-s tähistame mitmekesisuse kuud ning sel korral põimime tegevused kokku mitmekesisuse ja karjääri vahel, andes ülevaate mitmekülgsetest karjääri arendamise võimalustest ning tõstes teadlikkust mitmekesisuse erinevatest aspektidest. Oma karjääri lugu jagab SEB Panga tootearenduse ja tehnoloogia valdkonna Delivery Team Lead Triin Tammearu.
Kuidas ja millal sai Sinu karjäär SEB-s alguse?
Juuni alguses täitub 16 aastat suvest, mil olin pärast bakalaureuse teist kursust praktikant krediidivaldkonnas. Esimesed praktikanädalad kopeerisin Wordi dokumentidest vanu krediidikomitee protokolle ümber uude süsteemi ning suurema osa ülejäänud suvest veetsin koos koopiamasinaga komitee materjale paljundades ja neid maja peal laiali jagades. Kui enda praktikakogemust sellega võrdlen, mida täna SEB Youth LAB praktikantidele pakume, siis minu suvi oli erialase arengu mõttes üsna tagasihoidlik. Samal ajal tuleb mõista, et toona oli digitaliseerimine alles lapsekingades, palju tööd ja protsesse paberkandjal ning ülesanded, mida täitsin, selles kontekstis vajalikud. Usun, et ehk olen selle tõttu ka hilisemaid digitaalseid arenguid ja sisukaid tööülesandeid enam hinnata osanud.
Pärast praktikat tehti mulle pakkumine jätkata krediidikomitee assistendi ametikohal ning kuna sain selle kõrvalt ka ülikooli lõpetada, võtsin pakkumise vastu ning selliselt minu ja SEB varsti mitme dekaadi pikkune suhe alguse saigi.
Kuidas on Sinu karjäär selle aja jooksul muutunud?
SEB-s oldud aastate jooksul olen üsna paljude erinevate toolide peal istunud, ent peamiselt on minu karjäär olnud seotud korporatiivklientidega. Krediidikomitee assistendi kohalt liikusin edasi krediidi kvaliteedijuhi positsioonile ja osalesin komiteede töös otsustajana. On raske ette kujutada paremat aega laenukomitee töös osalemiseks – alustasin, kui kinnisvara mull oli veel paisumas ja laenusid väga julgelt anti ning nägin ka, kuidas paljud neist laenudest enam kunagi koju tagasi ei jõudnud. See kogemus andis edasiseks kaasa väga realistliku ja suure pildi, milliseid riske peaks laenutaotluste kaalumisel arvesse võtma.
Peale seitset aastat krediidivaldkonnas töötasin umbes pool aastat Rootsis koos projektimeeskonnaga, kes aitas koordineerida Euroopa Keskpanga auditit meie emaettevõttes, Saksamaal ja Baltikumi tütarettevõtetes. Siis liitusin korporatiivklientide osakonnaga - esmalt krediidihaldurina, toetades klienditiimi portfelli haldamise ja ettevõtete finantsanalüüsidega ning hiljem täitsin selle sama funktsiooni tiimijuhi ülesandeid. Tänaseks olen pea aasta olnud tiimijuhi ja Scrum Master’i rollis SEB Balti tootearenduse ja tehnoloogia valdkonnas.
Miks oled neid muudatusi ette võtnud?
Olen alati veidi kadestanud inimesi, kellel on mingi valdkonna vastu tohutu kirg ja on oma ala eksperdid. Ma ei ole siiani ühegi konkreetse ala vastu tõmmet tundnud. Pärast 16 aastat SEB-s on seda imelik öelda, aga ka pangandus ei ole mu kirg. Mul ei ole suures pildis vahet, kus valdkonnas ma tööd teen, vaid miks ma seda teen. Arusaamisele jõudmine, mis on minu MIKS, on võtnud aega, aga tänaseks ma tean, et mind motiveerib asjade parendamine. Mulle meeldivad ebaefektiivsed protsessid, mida saab paremaks muuta, vastutuste või rollide paika panemine ja struktuuride loomine. Üks rahuldust pakkuvamaid asju on, kui minu töö tulemusel lonkav asi jooksma hakkab.
Ühel positsioonil pikemalt töötades olen alati suutnud oma töökeskkonna kujundada selliseks, et minu võimuses olnud „segadused“ saavad lahendatud. Pärast seda saabub teatud platoo või tunne, et eneseareng seisab ja tunnetuslik panus organisatsioonile väheneb. Sellel ajal on omad võlud – vähem stressi, vähem ületunde, rohkem aega midagi uut õppida – aga seni ma ei ole osanud seda pikalt nautida ja olen rahutuks muutunud. Siiani on mu rahutus alati lõppenud sellega, et just õigel hetkel avaneb uus võimalus ning on olnud piisavalt julgust uus väljakutse vastu võtta.
Millise kogemuse andis Sulle töötamine Rootsis?
Töötasin rahvusvahelises tiimis koos teiste rahvusvaheliste tiimidega. Sellest tulenevalt oli üks peamisi arusaamu, et tiimis, mis koosneb erinevatest kultuuriruumidest ja erinevat emakeelt kõnelevatest inimestest, on ülioluline veenduda, et kõik saavad asjadest ühtmoodi aru. Sellises tiimis võib suhtluses väga palju asju valesti ja kaduma minna. Kui sellele lisada suur töökoormus, vähene ülesannete selgus ja kriitilised ning lühikesed tähtajad, võib tulemuseks olla heal juhul läbikukkunud projekt. Halvemal juhul pettunud, stressis või läbipõlenud inimesed ja läbikukkunud projekt. Õnneks meil nii ei läinud.
Teine kogemus oli pidev edasi-tagasi lendamine kodu ja Rootsi vahet ning kuigi mulle reisimine väga meeldib, siis lennujaam ja lennuk on tänaseni kaks minu kõige vähem lemmikut kohta.
Millise kogemuse on Sulle andnud tiimijuhiks olemine?
Leian väga palju analoogiat tiimijuhi ja lapsevanema rollide vahel. Nagu üks suur pere, koosneb ka tiim paljudest erinevatest isiksustest, kes on erinevates arengu etappides. Olenemata isiksusest või arenguetapist tahab iga liige tiimis, nagu ka peres, olla vajalik, kuuldud, aktsepteeritud ja respekteeritud. Tiimijuhi ja lapsevanema roll on kokku leppida ühised mängureeglid ja luua turvaline keskkond, kus iga liige saaks võtta jõukohast vastutust ja ülesandeid. Juhendada, anda tagasisidet ja tunnustada, et iga liige saaks kasvada. Ja nagu peres, nii ka tiimis – jõud peitub koostöös, heades omavahelistes suhetes ning hoolimises teineteise käekäigust.
Mõlemas rollis olen palju ämbreid läbi kolistanud, aga ehk see ongi olnud suurim õppimine, et vead on vältimatud ja arenguks vajalikud. Tuleb õppida tunnistama endale ja teistele, et alati ei tea sa kõike paremini ja ei ole päris kindlasti ilmeksimatu. Loeb see, millised järeldused tehtud vigadest teed ning kuidas sarnase olukorra järgmisel korral lahendad.
Vahel on väga raske, aga sellele järgnevad momendid, mil saad oma tiimiliikme saavutuse või arenguhüppe pärast uhke olla. Või selle üle, kui hästi koostöö toimib. Teades, et ka sinu panus on selles saavutuses või arengus oluline, ununevad kõik negatiivsed emotsioonid ja tekib uus entusiasm jätkata. Lisaks usun sellesse, et nii nagu laps kasvatab oma vanemaid, kasvatab tiim ka oma juhti. Arvan, et olen oma tiimiliikmetelt iseenda ja juhi rolli kohta õppinud kaugelt enam, kui nemad minult ning olen selle eest väga tänulik.
Millised on olnud peamised väljakutsed Sinu karjääriteel?
Tasakaalu leidmine töö ja eraelu vahel on kindlasti olnud üks peamisi. Olen loomult väga kohusetundlik, ei oska teha asju poolikult ja minu sisemine kriitik on ebamõistlikult nõudlik. On olnud perioode, kus läbipõlemine tööalaselt on olnud üsna lähedal ja kodune elu selgelt kannatanud, sest valikud langevad töö kasuks. Üheltpoolt on olnud vaja teha rahu oma seniste otsustega, teiseks õppida edaspidi paremini piire tõmbama ja „ei“ ütlema, et elu väga ühes suunas ei kalduks. Õnneks toetab ka tänane üldine töökeskkond ja SEB kultuur töö ja eraelu balansis hoidmist.
Teine väljakutse on olnud spetsialisti rollist juhiks kasvamine. Raske on loobuda vastutusvaldkondadest, kus olen olnud ekspert ja olla kannatlik, et uued eksperdid välja koolitada. Selles protsessis on nii lihtne jääda asju ise tegema, sest sageli on see kiirem lahendus, kui kellelegi teisele protsessi lahti seletada. Aga see lõppeb olukorraga, kus töölaud on lookas ja fookus ära sellelt, millega tegelikult peaksid tegelema. Samuti on oluline muutus vastutuses – spetsialistina vastutad enda eest, juhina tiimi eest. Iseenda eest seismine ja äparduste eest vastutuse võtmine on oluliselt lihtsam. Tiimiliikme äpardumine võib tähendada, et oled ebaõnnestunud tema koolitamises, tiimi sisse sulatamises või lihtsalt teinud värbamisel vale valiku. Ja selle olukorra lahendamine on sageli nii mentaalselt kui tehniliselt palju komplekssem. Sellel teel on väga suureks abiks olnud SEB mentorprogramm, kus alustava juhina saad kõiki neid muresid juba kogenud tegijatega arutada ja enda jaoks parimad lahendused leida.
Millised on Sinu peamised õpikohad oma karjääriteel?
Üks esimesi on kindlasti see, et abi küsimine ei tähenda, et oled saamatu ja läbikukkunud. Ma ei tea, kas see on meile rahvusena sisse kasvatatud, aga olen seda mõttemalli kohanud ka paljude kolleegide ja tuttavate seas. Eriti veider on, et saamatuse ja läbikukkumise tunne on iseenda, mitte nii väga teiste ees. Mind on sel teel aidanud lõpptulemusele keskendumine ja endalt küsimine, kas mu jonnakas üksi pusimine teenib lõpptulemust või on tulemuseks lõhkised tähtajad ja stressis mina.
Teine õpikoht on kindlasti see, et on võitlusi, mis tuleb lõpuni pidada, aga kõiki konflikte ei pea võitma. Paljudes konfliktolukordades kulub tohutu kollektiivne energia sellele, et leida, kes tegi vea ja vastutab. Vahel on kõige lihtsam lahendus käsi püsti tõsta, öelda, et mina vastutan ja siis saab kogu edasise energia suunata sellele, kuidas edasi liikuda.
Millised on olulisemad kompetentsid, et töötada krediidi- ja ettevõtete panganduse valdkonnas ning tootearenduse ja tehnoloogia valdkonnas? Kas ja mida oled saanud oma eelmistest rollidest praegusele ametikohale kaasa võtta?
Kõikides neis valdkondades on palju erinevaid positsioone, mis nõuavad üsna erinevat erialast kompetentsi. Väga pealiskaudselt kokku võttes läheb krediidi- ja ettevõtete panganduse valdkonnas kindlasti vaja majandusalaseid teadmisi ja krediidiriski tunnetust, tootearenduses arusaama arendusprotsessist ja IT tehnilised teadmised saavad ka töösse rakendatud.
Kui otsida ühiseid nimetajaid, siis tooksin välja selle, et pangandus on tänaseks väga reguleeritud valdkond. See toob kaasa vajaduse oma otsuseid, protsesse, süsteeme jne põhjendada ja dokumenteerida ning see puudutab ühel või teisel moel kõiki töötajaid. Teiseks peab mõistma, et see, mida pangana müüme, on usaldus. See ei tähenda ainult erialaselt kompetentseid töötajaid, lubadustest kinni pidamist ja ausat kommunikatsiooni ka keerulistes olukordades. See tähendab ka seda , et meie tooted ja teenused peavad olema arusaadavad ning lahendama kliendi vajadusi ja peame oma tegevuses olema läbipaistvad. Seega õige suhtumine ongi minu meelest kõige olulisem kompetents, kõik muu on õpetatav.
Kogu mu eelnev karjäär SEB-s on andnud väga hea baasi sellele, mida ma täna teen. Rahvusvahelises tiimis töötamine, tiimijuhi roll, kliendi laenuteekonnast aru saamine, äripoole vaade, toodete ja protsesside tundmine – kõiki neid kogemusi saan ühel või teisel moel oma tänases töös kasutada.
Millist nõu annaksid neile, kes soovivad teha muudatust oma karjääris?
Minu arvates on kõige olulisem esmalt aru saada, miks sa oma karjääris muudatust tahad teha. Mina ei usu sellesse, et karjäärimuutus ainult materiaalsetel kaalutlustel pikaajalist õnne ja edu toob. Samuti ei tasu muutust teha ainult sellepärast, et kõik teised su ümber seda viimasel ajal paistavad tegevat. Inimesed unistavad vahel mingist positsioonist või saavutusest, aga tuleb ka läbi mõelda, kas ollakse valmis tööd tegema ja vajadusel millestki loobuma, et see tulemus saavutada.
Aga üldjoontes on mu soovitus siiski vähem põdemist ja rohkem tegemist! Eriti soovitan seda naistele, sest oleme küll sageli väga tegusad, aga seda ka üle mõtlemises ja põdemises. On rohkem kui tõenäoline, et uues rollis palju asju ei oska ja ei tea, aga see ongi normaalne. Tuleb uskuda, et kui ei oska, siis õpid, kui ei tea, siis küsid ning kui on olemas tahe õppida, siis ei ole ühtegi asja, millega inimene hakkama ei saa.
Lisainfo:
Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
Telefon +372 5560 9962
katre.karner@seb.ee
www.seb.ee
