Mihkel Nestor: Keskpanga raske võitlus inflatsiooniga

Euroopa keskpanga jõuline intressitõus euroala inflatsiooni kuigivõrd ei pidurda.

Keskpanga rekordiline intressitõus
Euroopa Keskpank võtab ralliva inflatsiooni kontrolli alla saamist tõsiselt. Sellise sõnumi saatis neljapäeval kogunenud keskpankurite nõukogu, kes otsustas tõsta euroala kolme peamist intressimäära 0,75% võrra. Keskpanga ajaloos on nii suur tõus ette võetud varasemalt vaid ühel korral. Nii tõusis krüptilise kõlaga refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 1,25%, laenamise püsivõimaluse intressimäär 1,50% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 0,75% juurde. Ränga intressitõusu pehmendamiseks teatas keskpank ootuspäraselt, et jätkatakse varaostuprogrammi raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimist võlakirjaturul. Taolise, ühe käega annan, teisega võtan, tegevuse mõte seisneb ennekõike vajaduses hoida euroala väga erineva tugevuse ja võlakoormusega majanduste jaoks laenamise hind talutaval tasemel. Sellegipoolest on Itaalia ja Saksamaa 10-aastase valitsusvõlakirja spread ehk intressimäära erinevus viimastel päevadel kärisenud juba 2,3% suuruseks.

Võideldes tulega tule vastu
Rekordiline intressitõus praeguses majanduskeskkonnas on pehmelt öeldes vastuoluline. Usuvad ju analüütikud juba üsna konsensuslikult, et euroala on kas sisenenud või iga hetk sisenemas majanduslangusesse, mis puhul rahapoliitikat tavaliselt hoopis leebemaks keeratakse. Kuid tundub, et hetkel on keskpanga jaoks majanduslangusest veel hullem stsenaarium pikaajaline kõrge inflatsioon.
Kui lähtuda vaid inflatsiooninumbrist, siis tõepoolest – augustis ületas euroala tarbijahindade kasv juba 9%. Ilma igasuguse taustateadmiseta võiks see iseloomustada mõnda huugavat arengumaa majandust, kus nõudluse-pakkumise tasakaalu leidmiseks peaks keskpank hapnikukraani kärmelt koomale keerama. Ent euroala probleem on ju hoopis rekordilised energiahinnad. Nende alla toomine intressimäära tõstes on kas võimatu või siis väga-väga valus. Otsides keskpanga käitumises loogikat, siis ega see võitlusele energiahindadega polegi suunatud. Pigem soovitakse ära hoida kõrgetest energiahindadest alguse saanud inflatsiooniootuste tõusu, mille najal prooviks lõpuks hindasid tõsta kõik majanduse osapooled ja mis võiks põhjustada spiraali, mida on juba raske peatada. Ei saa öelda, et see hirm oleks alusetu: augustis tõusis ajaloo kõrgeimale 4,3% tasemele ka euroala baasinflatsioon, kust muutlike toorainehindade mõju on eemaldatud.
Aina kõrgemaks on tõstetud ka euroala inflatsiooniprognoosid. Keskpanga viimaste arvutuste kohaselt kujuneb 2022. aasta keskmiseks tarbijahinnaindeksi tõusuks euroalal 8,1% ja 2023. aastal 5,5%. Keskpanga eelmises prognoosis oodati järgmisel aastal kõigest 3,5% hinnakasvu. SEB hinnangul kujuneb järgmise aasta inflatsioon aga veelgi kõrgemaks, küündides 6,3%ni.

Intressitõusud jätkuvad
Keskpank on oma kommunikatsioonis selge, et intressimäärade tõus jätkub ka edaspidi. Suure tõenäosusega tõstetakse intressimäärasid 0,5% võrra nii oktoobri kui detsembri Euroopa keskpanga nõukogu kohtumisel. Selle tulemusena kerkib hoiuste intressimäär 1,75% tasemele. Viimati olid intressimäärad Euroopas nii kõrgel 2009. aasta hakul. Samas panustavad turud täna sellele, et oluliselt üle 2% intressimäärad ei tõusegi ning ühel hetkel võib majanduskasvu innustamiseks oodata pigem isegi väikest kärbet.  

Eesti inflatsioon jääb kõrgeks
Lõppeval nädalal avaldas august tarbijahinnaindeksi numbri ka Statistikaamet, mille põhjal kallines tarbijakorv aastaga ligi 25%. Kuigi endiselt on hinnakasvu peamine vedaja energia, siis on sisendhindade tõus üle kandunud ka kõikjale mujale. Nii kallines väljas söömine ja majutus aastases võrdluses enam kui 19%, majapidamiskulud 15%, vaba aja veetmine 12%  ja isegi riided-jalatsid 9%. Inflatsiooni taandumise märke pole veel oodata, sest kui suurim hinnatõusu panustaja, elekter, maksis mullu septembris 120 eurot MWh, siis viimasel nädalal on Nord Pooli päevane keskmine hind olnud umbes 300 eurot Mwh eest. Vähemasti majapidamiste jaoks on teatavat leevendust oodata oktoobris, kui peaks kehtima hakkama valitsuse plaanitav energiatoetuste pakkett. Samas näiteks elektri puhul tähendab 50 eurot/MWh kompensatsioon praeguse hinnataseme juures endiselt vähemalt kahekordset hinnatõusu mullusega võrreldes. 

Suurt lootust energiahindade langusele ei maksa panna
Igasugu mõistlike inflatsiooniprognooside koostamise muudab täna võimatuks energiahindade osas valitsev määramatus. Täna pole olemas inimest, kes isegi umbkaudu suudaks prognoosida maagaasi ja seega ka elektri hinda järgmisel aastal. Valdav arvamus on siiski, et hinnad jäävad äärmiselt kõrgeks ja volatiilseks ka 2023. aastal. Eelkõige valitseb energiahindade üle poliitiline määramatus – millised on arengud Ukrainas, kas ja kui palju saabub Venemaalt gaasi ja mida võtavad energiahindade piiramiseks ette Euroopa liidrid. Eesti jaoks on 2023. aasta põhistsenaarium hoogne, ent ühekohaline, inflatsioon. Väikest lootust energiahindade mõõdukale langusele – mis Eestis võiks suisa deflatsiooni põhjustada – ei tasu siiski lõplikult maha matta.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Lisainfo:

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
 
Telefon +372 5560 9962  
katre.karner@seb.ee