Meelsuse muutusest tulenev raske algus

Tehnoloogia hoiab endiselt turge

Vaatamata aastanumbri vahetumisele on aktsiaturgudel esimesed kolm nädalat liikunud küllaltki sarnases rütmis. Väljavaate paranemine Taiwani kiibitootjate poolt on andnud suure panuse aktsiate tõusule. Enim on sellest kasu lõiganud tehnoloogia sektor, mis eesotsas Nasdaqi üldindeksiga on kerkinud aasta algusest 2%. USA ettevõtetel tervikuna nii hästi läinud pole. Möödunud aasta lõpus aset leidnud märgatav tõus USA tarbijakindluses ja tugev detsembri jaemüügi kasv pole suutnud aga teiste sektorite väärtpaberitele hoogu anda. S&P 500 tervikuna on küll investorite kukruid kasvatanud 0.8% võrra, kuid kui sealt eemaldada tehnoloogia ettevõtete tootlus, on indeks langenud pea 1.5%. Draakoni aasta on raskelt alanud ka Euroopas. Sarnaselt USA-le, on enim tõusu näidanud tehnoloogia sektor, küll aga pole olnud kasv piisav, et kohalikke turge pluss poolele nihutada. Eurodes mõõdetuna on Euroopa turge kattev Stoxx 600 langenud aasta algusest 1.5%.

Tootlused on võtnud suuna üles poole

Möödunud aasta oktoobris alguse saanud võlakirjade hinnatõus lõppes koos Jänese aastaga ning viimased kolm nädalat on kapitaliturgudel domineerinud müügi poolel olevad investorid. Aasta lõpus alla 2.4% langenud Saksamaa 2 aastase võlakirja tootlus on vaikselt jõudmas 2.7% tasemele. Hoogsalt on kõrgemale ronimas ka 10 aastase paberi tulusus, mis hiljuti ületas 2.3% piiri. Sarnast olukorda oleme näinud ka USAs, kuigi sealne 2 aastase riigivõlakirja tootlus on kasvanud ainult viimase nädala jooksul püsides detsembri keskpaigaga võrdsel 4.35% tasemel. Veidi varem alustas ülespoole liikumist 10 aastase paberi saagikus, mis praeguseks on jõudnud 4.13% piirimaile, vähendades tootluse erinevust kahe aastase paberiga detsembri keskpaiga 0.4%-lt 0.2%-ni.

Juurpõhjuseks on olnud meelsuse muutus

Võlakirja hindade languse taga on eestkätt olnud meeluse muutus kekspanga suunava intressimäära langetamise ajastuses. Seda oleme rohkem näinud euroalas, kus aasta alguses oli turg sisse hinnastanud märtsi langetuse tõenäosuseks 64% ning aprillis oodati juba teist kärbet. Need ootused on nihkunud kuu võrra edasi ning hetkel nähakse intresse langemas alles aprillis. USA-s on meeluse muutus olnud märka nõrgem, mille tulemusel on olnud näha oluliselt tagasihoidlikumat liikumist ka riigi võlakirjade tootluses. Endiselt püsib ootus, et esimene intresside vähendamine leiab aset märtsis ning teine mais. Küll aga ollakse selles stsenaariumis vähem kindlad, sest kui aasta alguses oli turg sisse hinnastanud 98%-se tõenäosuse langetuseks, siis nüüdseks on see langenud 55% tasemele.

Investorite kurbus on keskpanga rõõm

Kuigi nii võlakirja- kui ka aktsiainvestoritele on intresside langetamise ootuse edasi lükkumine negatiivselt mõjunud, siis investorite meeluse muutus on vesi keskpankurite veskile. Kõrgemate intressimääradega keskkonnas jahutab turg majandust jõudsamalt, mille tulemusel oleks oodata ka inflatsiooni kiiremat taandumist. Vastupidiselt, mida kindlamat on investorid veendunud selles, et keskpank hakkab intresse langetama, seda madalamale raha hind langeks. Selle tulemusel peaks nii Fed kui ka ECB levitama tugevamalt sõnumit, et intressid ei lange veel nii pea ja vajadusel hoidma neid ka kauem ebameelivalt kõrgel tasemel, et enda teesi turgudele tõestada. Hetkeseisuga ootavad turud nii USA-s kui ka euroalas viit intresside langetust, möödunud aasta lõpus ennustatud kuue kärpe asemel.

Uus potentsiaalne inflatsiooni tekitaja

Hamasi ja Iisraeli vahelise konflikti algusest on nüüdseks möödas juba enam kui kolm kuud. Ususõjale lisaks on aktiivseks muutunud ka Jeemeni mässulised, kes terroriseerivad Suessi kanalit läbivaid kaubalaevu. Ohutuse tagamiseks on enamus laevad otsustanud kanali läbimisel sõita ümber Aafrika mandri. Kuigi on keeruline välja tuua sõja otsest mõju turgudele, siis võib sellest kujuneda välja uus inflatsioonitegur. Detsembrist alates on maailma konteineriveo indeks tõusnud 117%. Üldindeksist enam kui kolm korda rohkem on kallinenud vedude hind Rotterdami ja Shanghai vahel. Vaatamata suurele tõusule on koroona aja tippudeni veel tükk maad minna, kuna selle jooksul koges üldindeks enam kui 560% tõusu ning konteinerveod Rotterdami ja Shanghai vahel kallinesid enam kui üheksa korda. Inflatsiooniliste mõjude ilmnemisel nähakse, et keskpangad hoidavad intresse oodatust kauem rekordiliselt kõrgetel tasemetel.

Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler

Lisainfo:

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee   
www.seb.ee