Majandus ei vaja haiglaravi, vaid immuunsüsteemi turgutamist

Eesti majandus on sattunud sügavasse langusesse, ent arvestades selle põhjuseid, ei ole selle kriisi lahendamine maksumaksja rahakoti abil realistlik. Küll tasub tegeleda selle tervise tugevdamisega tulevikku silmas pidades, et järgmised kriisid meid vähem räsiks.

Diagnoos: sügav majanduslangus

Eesti majandus on olnud languses juba 2022. aastast saadik ja lõppu sellele hetkel veel ei paista. Samas hakkab majanduslanguse mõju alles nüüd nähtavaks muutuma. Nimelt on Eesti sisemajanduse kogutoodang vähenenud seni vaid püsihindades, s.t. pärast inflatsiooniga korrigeerimist, kuid jätkanud nominaalhindades ehk nö tavalistes eurodes mõõdetuna kasvamist. Oludes, kus kasvasid nii ettevõtete müük, kasum kui töötajate sissetulekud, oligi majanduslangust raske tajuda, ehkki teenitud raha eest sai osta märksa vähem kaupasid ja teenuseid kui varem.

Nüüd, kus inflatsioon on oluliselt aeglustunud, muutub majanduslanguse mõju aga selgemaks. Ametlik statistika pole veel kättesaadav, ent suure tõenäosusega hakkas eelmise aasta viimases kvartalis majandus langema ka nominaalhindades. Suurtest sektoritest kahanes samal perioodil oluliselt tööstusettevõtete müük, kuid varasemast tagasihoidlikumad olid käibenumbrid ka jaekaubanduses. Sarnaselt viitab nominaalsele majanduslangusele maksuameti poolt hiljuti avalikuks tehtud andmed maksulaekumiste kohta 2023. aasta IV kvartalis. Märgiline on seejuures toimunud pööre: kui 2023. aasta algas ettevõtlussektori jaoks veel 10% käibe kasvuga, siis viimases kvartalis ettevõtete müügitulu võrreldes sama perioodiga mullu hoopis kahanes 10%. Seejuures puudutas sarnase suurusjärguga langus pea kõiki suuri tegevusalasid nagu töötlev tööstus, kaubandus, transport või info ja side sektor. Ainsa erandina suutis müüki veel pisut kasvatada ehitus. Kuigi ka langeva turu juures on võimalik kulusid kärpides kasumit kasvatada, siis pole alust arvata, et ettevõtlussektor tervikuna seda IV kvartalis oleks suutnud. See näitab, et majanduse tervise on halvenenud laiapõhjaliselt ja ei piirdu enam mõne üksiku sektoriga.

Prognoos: paranemine on aeglane

Olukorra paranemist ei ennusta hetkel kahjuks ka ettevaatavad indikaatorid. Töötleva tööstuse uute tellimuste maht on langenud tänaseks langenud tasemele, kus see viimati oli koroonakriisi kõige sügavamas punktis. Erinevalt koroonakriisist ei saa seekordne taastumine olema aga kiire, seda eriti Põhjamaade nõudlusest sõltuvates tööstusharudes nagu puidu- ja mööblitööstus.

Kui töötlevas tööstuses on väljavaade kõige nigelam, siis erilisi ootuseid ei saa seada ka teistele majandussektoritele. Sisetarbimine on pärast pikalt kestnud pidu kogemas oluliselt rahulikumaid aegasid. Võrreldes eelmise aastaga on kaupluste müügimahud kahanenud umbes 8%, ent kui tööstus on kukkunud tagasi aastasse 2018, siis kaubandus aastasse 2021. Pigem hästi on seni läinud ka teenindussektoril. Eestlaste tarbijakindlus püsib aga jonnakalt varaste 90ndate tasemel, mis kulutuste kasvamist kindlasti ei ennusta. Ülespoole on liikumas ka töötus ja aeglustumas palgakasv, mis mõjutab inimeste tegelikku tarbimisvõimet oluliselt enam kui nende pessimistlik väljavaade majanduse tuleviku osas. 

Esmane ravi: valuvaigistid ja kannatamine

Ent mis siis teha? Riigi usku inimesed kipuvad sageli eeldama, et suure tahtmise korral saaks valitsuse abistav käsi praeguse majanduskriisi majanduskasvuks pöörata. Nii kurb, kui see ka ei ole, siis on riigis, mille SKPst annab eksport umbes 80% valitsusel pea võimatu majanduse kasvu või kahanemist oluliselt mõjutada. Eesti senisest majanduslangusest selgitab valdava osa just ekspordi vähenemine ja välisturgude kadunud nõudlust ei ole riigil võimalik kuidagi riigihangetega asendada. Õnneks on Eesti ettevõtted olnud üldiselt väga alalhoidlikud ja omavad korralikke rahalisi puhvreid. Riigi roll saab ennekõike olla valuvaigistite pakkumine kõige nõrgemal positsioonil olevatele inimestele ehk nende toetamine, kes praeguses majanduslanguses töö kaotavad. 

Kindlasti on riigil võimalik olla parem oma maksupoliitika ajastamisel. Eesti niigi kõrgete tarbimismaksude tõstmine oleks olnud asjakohasem ajajärgul, kui inimesed oma teise samba pensionisääste hoogsalt laiekraaniga telekateks konverteerisid. Majandustsükli mõõnafaasis tarbimise kallimaks tegemine praeguseid probleeme pigem süvendab, iseasi, mitmenda järgu komakoha võrra. Ideaalses maailmas peaks riik muidugi olema valmis ka ajastama riigihankeid perioodidele, kui üldine nõudlus majanduses on madalam, ent praktika näib kinnitavat, et reaalsuses see kahjuks võimalik ei ole. Kokkuvõtvalt – praegu Eesti majandust vaevavat tõbe maksumaksja rahakoti arvelt välja ravida ei õnnestu. Nii ei jää meil suurt muud üle, kui hambad ristis vastu pidada ja oodata välisnõudluse taastumist.

Järelravi: majanduse immuunsüsteemi tugevdamine

Kui hetkel ravib Eesti majanduse tervist vaid aeg, siis ettevaates on mõistlik muidugi mõelda, kuidas selle immuunsust kriisidele tõsta. Arvestades tänast geopoliitilist olukorda, siis tunduvad praegused investeeringud kaitsevaldkonda ehk selle kõige alustala. Aga eeldades Eesti iseriikluse säilimist ja edasist majandusarengut, siis muutub paratamatult tähtsaks konkurentsivõime teema. Eesti senine konvergents jõukamate riikide on olnud väga kiire. Kui 20 aastat tagasi moodustas meie ostujõuga korrigeeritud SKP elaniku kohta Soome omast 40% ja 10 aastat tagasi 60%, siis nüüd oleme juba lähedal 80% taseme saavutamisele. Kahjuks võib viimane pingutus osutuda senisest palju suuremaks ja pikemaajaliseks, sest mitmed meid seni kandnud konkurentsieelised on ammendumas. IT ja tehnoloogiasektori kiire areng on suutnud tekitada ka uusi eeliseid, kuid nagu näitab ajalugu, siis ei ole vaid ühele hobusele panustamine mõistlik valik. Et järgmised kriisid meie vastu leebemad oleksid, siis peame riske hajutama – leidma uusi kasvuvõimalusi võimalikust suures arvus majandussektorites, müüma oma kaupasid ja teenuseid ka mujal kui Põhjamaades ning mõtlema laiemalt, mis teeb ühe riigi atraktiivseks kohaks kus elada ja äri teha.
 

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
 

Lisainfo:

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee   
www.seb.ee