Kui palgalõhe käriseb pensionilõheks
Eestis on sooline palgalõhe viimastel aastatel pigem süvenenud. Tegu pole vaid ebavõrdsusega hetke sissetulekus. Madalamad palgad tähendavad ka väiksemat pensioni tulevikus ning väiksemaid võimalusi majanduslikuks ja rahaliseks vabaduseks.
Statistikaameti andmed näitavad, et 2022. aastal oli naiste brutotunnitasu ligi 18% väiksem kui meestel. Kui sooline palgalõhe on alates 2013. aastast kuni 2021. aastani vähenenud, siis 2022. aastal kasvas palgalõhe ligi 3 protsendipunkti võrra.
Järjest sagedamini loeme lugusid saja-aastastest juubilaridest ning häid uudiseid oodatava eluea pikenemisest. Naiste oodatav eluiga on meeste oodatavast elueast praegu 8 aastat pikem. Palga- ja pensionilõhet silmas pidades võib see Eestis aga tähendada seda, et aktiivse ja muretu pensionipõlve pidamise asemel tuleb just naistel pidevalt pead murda, kuidas majanduslikult toime tulla. Sageli üksinda.
Soolise palgalõhe taga peitub mitme põhjuse keerukas koosmõju. Suur palgalõhe võib tuleneda sellest, et naised töötavad sagedamini madala palgaga sektorites või paljud naised teevad osalise tööajaga tööd. 2022. aasta statistika näitab, et Euroopa Liidus (EL) töötab osalise tööajaga 28% naistest ja 8% meestest. Hoolimata sellest, et EL-is on rohkem naisi, kes kõrghariduse omandavad, on kõrgharidusega naised tööturul vähem esindatud kui mehed.
EL-i andmed näitavad, et palgalõhe võib suureneda naiste karjääripauside tõttu, kuna nad lahkuvad suurema tõenäosusega tööturult laste ja sugulaste eest hoolitsemiseks.
Kuna pensioni suurus on seotud palgaga ning pikema eluea tõttu on naised pensionil ka kauem, saab praegusest palgalõhest tulevikus pensionilõhe.
Enne pere ja lapsed, siis oma tulevik
Kuigi naiste teadlikkus ja huvi pensioni kogumise vastu on suur ning täiendavalt kogutakse pensioniks regulaarselt, tunnevad just naised end tuleviku suhtes ebakindlamalt. Eesti naine hakkab sageli oma pensioni kogumise peale mõtlema alles siis, kui kõik tema pere ja laste vajalikud kulud on kaetud või olukorras, kus pensioniiga on juba ukse taga. Nii ongi reaalsus see, et naiste kindlustatus pensionieas on meestega võrreldes tunduvalt madalam.
Perele ja lastele pühendumisega koos tasuks võtta aktiivsem roll oma tuleviku kindlustamiseks. Mida varem hakata mõtlema, milline võiks tuleviku sissetulek olla, ja alustada selle planeerimisega, seda väiksemate summadega võib pensioni kogumist alustada. Koos sissetuleku tõusuga saab tulevikus juba suuremad summad kasvama panna.
SEB mullusest investeerimisuuringust selgus, et kõigis kolmes Balti riigis on mehed aktiivsemad investeerijad kui naised ning nende investeerimisportfell on mitmekesisem ehk sinna kuulub rohkem erinevaid varaklasse. Kui mehed on Eestis valmis suuremaid riske võtma, siis järjekindel kogumine on just naiste tugevam külg. Keskmine naisinvestor on ettevaatlikum ning investeerib aktsiaportfelli asemel pigem kolmandasse sambasse.
Püsivus ja järjekindlus, mitte liigselt riski võtmine: need omadused teevad pika kogumisperioodi jooksul naistest edukamad investorid. Kes pole veel jõudnud, siis miks mitte vaadata naistepäeva tähistamiseks üle, kas kogutakse sobivas pensionifondis ja kas tuleviku sissetuleku kasvatamine kulgeb soovitud tempos. Ebavõrdsuse ohjeldamisel on kindlasti abi ka teise pensionisamba sissemaksete üle vaatamisest. Juba täna saab teha valiku, et panna pensioniks järgmisest aastast kasvama tänase 2% asemel 4% või 6% brutopalgast.
Triin Messimas
SEB Life & Pension Baltic SE Eesti filiaali juht
SEB Balti investeerimisuuringu eesmärk oli kaardistada kolme Balti riigi investeerimisega tegelejate eelistusi, harjumusi ning ootuseid 2023. aastale. Uuring viidi läbi 2023. aasta kevadel koostöös uuringufirmaga Norstat. Uuringus osales 3229 vastajat Eestist, Lätist ja Leedust.
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk. Enne investeerimisotsuse tegemist palun tutvuge pensionifondi prospekti, põhiteabe ja tingimustega SEB kodulehel www.seb.ee. Vajadusel pidage nõu asjatundjaga ja registreerige nõustamisele SEB kodulehel seb.ee.
