Keskpangad tõid killukese positiivsust

Oktoobris jätkus juba kolmandat kuud globaalsete aktsiaindeksite langus ja samal ajal kerkis riigivõlakirjade tootlus praeguse intressitsükli uute tippudeni. See tähendab, et võlakirjade hinnalangus kandus aktsiaturgudele tugevalt üle ning süvenes taas kartus, et kõrged intressimäärad mõjuvad majandusele halvasti. Novembri alguses pöördus aga turgude meeleolu järsult paremuse poole: keskpankade viimastest signaalidest võis välja lugeda, et intressiralli on selleks korraks läbi. Püsivama tõusu jaoks vajavad aga turud siiski keskpankadelt selgemat rahapoliitika muutmise sõnumit. Seni jäävad aktsiainvestorid pigem äraootavale seisukohale, muretsedes majanduse jahtumise pärast.

Aktsiad püüavad kolmekuulisest langusest taastuda. Enamasti on tõusvad intressid aktsiate jaoks halb uudis, sest suurem intressikulu kergitab kapitali hinda ja pidurdab majandust. Oktoobris jätkasid võlakirjatootlused USA-s hoogsat tõusu, pannes aktsiad korraliku surve alla. Aktsiaturgudel hingati kergemalt alles siis, kui USA kümneaastase riigivõla tootlus põrkas 5% taseme juurest tagasi. S&P 500 indeks püüab langustrendi kanalist välja murda, kuid see sõltub paljuski võlakirjaturu käitumisest ja Föderaalreservi edasistest signaalidest.

Majanduse arengu vaatenurgast on meeldiv uudis see, et üleilmsed makronäitajad on stabiliseerumas ja ettevõtete kasumiprognoos püsib heal tasemel. Globaalne tootmissektori ostujuhtide indeks kõigub endiselt kitsas vahemikus, mis jääb neutraalsest tasemest veidi allapoole. Seega on lähiajal oodata ettevõtete käibekasvu jätkumist, kuid nende keskmine kasum ilmselt kahaneb. Üldine makrokeskkond on näidanud head vastupidavust ja laiema majanduslanguse märke ei ole näha. Halb uudis on see, et kuigi võlakirjatootlused on oktoobri lõpust alates märgatavalt alanenud, on nende praegune tase endiselt liiga kõrge – see takistab nii aktsiaturu edasist tõusu kui ka stabiilse majanduskasvu saavutamist. Isegi kui keskpangad on intressiralli lõpetanud, võivad mitu faktorit võlakirjatootlust endiselt üles suruda ja seal hoida. Näiteks eeldavad investorid seda, et intressid normaliseeruvad kõrgemal tasemel, ja ühtlasi ootavad nad pikema tähtajaga võlakirjadelt endisest suuremat ajapreemiat. Majandus saab pehmelt maanduda eeldusel, et intressid langevad enne, kui jõuab kätte vajadus suurel hulgal madala intressiga võetud laene refinantseerida, seda eriti kinnisvarasektoris. 

Esimesed vihjed rahapoliitika pöördumise kohta. Föderaalreservi viimane koosolek, mis toimus novembri esimesel päeval, jättis baasintressi paigale, kuid sellele järgnenud sõnumites pakkus Föderaalreserv üllatavalt palju vihjeid intressi haripunkti saavutamise kohta. Muu hulgas mainiti seda, et USA inflatsiooniriskid on nüüd tasakaalustatud ning et Föderaalreservi eesmärkide saavutamiseks ei pea majanduskasv ega töökohtade loomise tempo rohkem aeglustuma. Samuti korrati mõtet, et edasiste otsuste kujundamisel on määrav roll värsketel makronäitajatel. Kui inflatsiooni langustrend püsib, siis ootavad turud tugevamat sõnumit rahapoliitika leevendamise võimaluste kohta juba detsembris.

Turusõbralikuma rahapoliitika poole on hakanud liikuma ka teised keskpangad. Euroopa keskpank pani enda oktoobri koosolekul samuti intressid pausile, andes mõista, et tõenäoliselt on nad tõusutsükli lõpetanud. Intresside langetamise võimalik algus lükati siiski ebamäärasesse tulevikku. Hiina keskpank omakorda on avanud rahakraanid ja suunanud paari kuuga pangandusse likviidsussüste, mille väärtus USA dollarites arvestatuna on üle 1,5 triljoni. Kõik see annab lootust, et rahapoliitika lõdveneb enne, kui majanduses asi päris hapuks läheb. 

Majanduse taastumine liikus veidi lähemale. Viimase kuu ajaga oleme keskpankadelt saanud seega mitu julgustavat signaali, mis kinnitavad üleilmse majanduse pehme maandumise võimalust. See on endiselt ka meie põhistsenaarium. Föderaalreserv ei pea majandust tingimata enam aeglustama, Hiina on hakanud oma kinnisvarakriisiga tõsiselt tegelema ja Euroopa keskpank paistab olevat intressiralli lõpetanud. Need märgid toovad veidi lähemale hetke, kus rahapoliitika lõdvendamine võimaldab majandusel asuda taastumise kursile. Siiski tuleb tõdeda, et majanduse madalpunkti pole me veel läbinud. Eeldatavalt seisame sellega silmitsi alles järgmise aasta esimeses pooles. Aktsiaturu taastumine novembri alguses sai tugeva tõuke võlakirjatootluste langusest ning see korrelatsioon jääb määravaks jõuks ka lähiajal. Kuni keskpangad ei edasta intressipoliitika muutmise kohta selgemat sõnumit, seni jääb aktsiate taastumine piiratuks ja püsib ka finantsõnnetuste risk. 

Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg

Lisainfo:

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee   
www.seb.ee