Elektriautode turul ootame olulist hinnamuutust
Elektriautod on üha enam meie igapäevaellu ja tänavapilti sisse murdnud ning nad on tulnud, et jääda. Täna veavad Eesti autopargi elektrifitseerimist eelkõige suurettevõtted. Eestlaste arvamus elektriautodest on aga äraootav: üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
Milline on elektriautode turu seis praegu?
Euroopa autoturul oli juuni esimene kuu, kus elektriautode müüginumber oli diisliautode omast suurem, vastavalt 15% ja 14%. Septembrikuu müügis oli elektriautode osakaal 14,8%.
„Elektriautosid annab võrrelda päikeseenergia tulekuga - selleks et asi käima lükata, tulid kõigepealt riigipoolsed toetused ning seejärel Hiina invasioon, mis reguleeriti EL maksudega. Elektriautode laiemale turuosale aitab kindlasti kaasa Co2 maks, mis tasakaalustab nende hinda võrreldes tavaliste autodega,“ rääkis ABB andmekeskuste lahenduste portfellihaldur Danel Türk.
„Täna näeme selgelt, et eestlane ostab kalli auto. Toetus on seejuures tore meede hästi elavale inimesele, kellel seda tegelikult vaja ei ole. Tegelikult võiks see aga minna odavama hinnaklassi autodele, siis oleks ka efekt suurem,“ lisas SEB liisingujuht Rein Karofeld.
Taristu ei ole takistus
Elektriautode kõrge hind on olnud üks peamisi tegureid, mis on pidurdanud nende laiemat levikut tarbijate seas. Kuigi elektriautode tehnoloogiad on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud ja nende populaarsus kasvatanud, on hinnavahe võrreldes sisepõlemismootoriga autodega endiselt märgatav. Lisaks kallile hinnale, seostuvad inimeste hirmud tihti elektriautode vastupidavuse- ja taristu puudulikkusega.
Kuigi aku kõige suuremaks vaenlaseks on madalad temperatuurid, tasub mõelda, et enamus elektriautosid müüakse siiski riikidesse, kus on vööndi-kohaselt külm ilm ja korralik talv, nii on turu eesotsas riigid nagu Norra, Rootsi, Saksamaa, Kanada.
Samuti püsib jätkuvalt hirm laadimiskohtade vähesuse ees. Ekspertide sõnul ei ole mure põhjendatud – kui võtta Eestist elektriauto, et sõita Itaaliasse, on see tehtav. „Täna on elektriautode lembus ikkagi väga tagasihoidlik. Sellise tempoga saavad võrguehitajad kindlasti hakkama,“ jagas Karofeld.
„2007. aastal tuli turule Iphone. Olles harjunud Nokiaga, mille aku kestis vähemalt nädala, ei olnud inimesed valmis oma telefoni ülepäeviti laadima. Täna ei kujuta keegi aga teisiti ettegi. Võrdluses elektriautodega on see taoline harjumus, mida on lihtsalt vaja muuta,“ lisas Türk.
Kas elektriauto on päriselt rohelisem?
Elektriauto omamist tuleks vaadata kui tervikut - asi ei ole mitte ainult auto kasutamises ja laadimises, vaid selle sidumises oma igapäevase jätkusuutliku eluringiga. Seejuures tasub kestliku mõtteviisi täielikuks rakendamiseks pidada meeles ideed: viimased 500 meetrit käi jala!
„Eeldame, et elektriautode jalajälg on väiksem. Soodustingimustel liisingut pakkudes, saame meie mõjutada vaid tootmisjärgset perioodi, hetkest, kui autot hakatakse kasutama. Elektriauto jalajälg on 75g/km, kui aga elektriauto tootmisel, igapäevasel kasutamisel ja akule otstarbe leidmisel kasutada rohelisi lahendusi, on võimalik seda veelgi 70% võrra vähendada. Lisaks on auto eluea lõppedes võimalik kasutada akut 70% ulatuses salvestisena. Hetkel on küsimus vaid nende rakenduste leidmises,“ rääkis Karofeld.
Vaatamata elektriautode üha kestlikumaks muutumisele, selgub aga tõsiasi: kui lubada endale keskmisest parema varustusega ning seetõttu ka hinnalt kallim elektriauto, mida ei laeta läbi koduse vooluvõrgu, on selle omamine siiski sisepõlemismootoriga autost kulukam.
„Kui võtta ette kallis elektriauto, mida eestlased selgelt armastavad, siis täna makstakse tegelikult maailmavaate eest peale,“ lisas Karofeld.
Kus võiksime olla aastaks 2030?
„Suurim väljakutse elektriautode turul on nende kättesaadavus. Aja jooksul olukord aga paraneb - aasta või kahe pärast ei ole see enam probleem. Ka laadimistaristut arendatakse kõikides riikides. ABB on võtnud eesmärgiks muuta oma sõidukipark 2030. aastaks 100% elektriliseks, Baltikumis juhtub see isegi kiiremini, " kommenteeris ABB elektrifitseerimise Baltikumi ärijuht Dainius Bružas.
Bružas usub elektriautode pakkumise suurenemist paari aasta perspektiivis. Türk ja Karofeld hindavad järgneva seitsme aasta arengut kiireks:
• Hiina invasioon Euroopa turule, mis langetab elektriautode hinda.
• 500+, 600+ või isegi 1000 km sõiduulatus
• Arenenud akude keemia ja tehnoloogiad, mis on valmistatud võimalusel jätkusuutlikest materjalidest ning on süttimisvastased.
• Laadimise kiirenemine.
• Digitaliseeritus ja isejuhitvate autode seadusandluse uuenemine.
• Laadimislahendused magalarajoonidele
„Näeme tulevikus kindlasti väiksemaid ja odavamaid elektriautosid ning maksude optimeerimiseks ka Hiina akutehaseid Euroopas. Samuti on järgmise sammuna ette näha ühistranspordi, veoautode, paatide, skuutrite ja ka näiteks väikelennukite elektrifitseerimist,“ avaldas Türk.
„Ennustan, et aastaks 2030 moodustab hübriidide ja mild-hübriidide müük 50% Eesti autoturust. Praegusel hetkel on elektriliste sõidukite osakaal vaid 0,5% ehk meil on vaja täpselt 10 kordselt oma tulemust parandada. Sellise olukorra saavutamisel saaksime rääkida elektriautodest kui uuest normaalsusest, misjuures ei peaks me enam tegema laiapõhjalist teavitustööd,“ arutles Karofeld.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
Kommunikatsiooni praktikant
SEB Pank
Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee
