Eesti Maaülikoolis toimunud SEB suurkliendiseminar keskendus põllumajanduse, loomakasvatuse ja metsanduse tulevikule
15. veebruaril kogunesid põllumajandus- ja metsandussektori eksperdid SEB korraldatud aastaseminarile Eesti Maaülikoolis, et arutada valdkonna tulevikku ning innovatsiooni ja hariduse rolli selles.
Seminar tõi kokku Maaülikooli teadlased, põllumajandusettevõtjad ning SEB eksperdid, et jagada teadmisi ja kogemusi sektoris toimuva kohta. Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma rõhutas seminari avasõnades maaülikooli kohustust viia edasi teadust ning koolitada tuleviku spetsialiste, et elu maapiirkondades jätkuks. Jaakma sõnul on maameestel jalad maas ehk selge arusaam meie ümber maal, metsas ja põllul toimuvast. “Samamoodi on Maaülikoolil terviklik vaade bioringmajanduse eri aspektidest. Ühine eesmärk on hoida tasakaalu looduse ja majanduse vahel," ütles Jaakma.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor vaatles oma ettekandes majanduse üldseisu, lükates ümber meedias kujutatud musta pildi. Ta tõi välja, et turuosalised ootavad intressilangust ja laenamine võiks lähitulevikuks muutuma soodsamaks. Siiski tegi majandusteadlasele muret pikemat aega kestnud kaupade ekspordi langus ja ta tõdes, et kiiresti paremaks midagi ei lähe. Meie peamiste kaubanduspartnerite majandused seisavad sel aastal paigal ja alles järgmisel aastal on prognoositud kerget tõusu. Eesti ettevõtjad koondamistega ei kiirusta, vaid proovitakse võimalikult kaua töötajaid hoida. Seda näitab ka tõsiasi, et Euroopas on meie tööhõivemäär üks kõrgematest, oleme neljandal kohal.
SEB suurkliendihaldur Andrus Mägi tunnustas Eesti piimandussektori saavutusi, tuues välja stabiilse ja suuremahulise toodangu lehma kohta, öeldes ka, et volatiilsus on põllumajanduses uus normaalsus. 2022 saagiaasta oli teraviljakasvatajate jaoks enamjaolt positiivne. Valdavalt olid sisendid soetatud madalate hindadega, saagikus oli keskmiselt hea ja kõige krooniks - teraviljahinnad purustasid rekordeid. 2023 aasta oli aga vastupidine, kulubaas oli enamikel juhtudel rekordkõrge, samas müügihinnad kukkusid ning saagikus oli valdavalt tagasihoidlik.
Lisaks ütles Mägi, et viimase 20 aastaga on haritava maa pind Baltikumis pea 1.6 korda suurenenud, Eestis on lisandunud 40% külvipinda, mis on võetud kasutusele valdavalt teravilja kasvatuses. Mida kõrgem on aga teravilja osakaal, seda madalam on loodav lisandväärtus hektari kohta. Kui Baltikumis investeerida haritavasse maasse, siis kõige pikem tasuvusaeg on Eestis. Hektari kohta teenivad Eesti teraviljakasvatajad keskmiselt 350€ EBITDA-d läbi tsükli vaadatuna, piimafarmide näitaja on mõnevõrra kõrgem.
Mägi tõi ka välja, et pankadele on pandud kontrolli funktsioon, mis tähendab, et nad peavad oma riskihindamisel arvestama ettevõtte jalajäljega, mis omakorda tähendab, et ettevõtted peavad finantseeringute saamiseks oma jalajälje suurusega seotud protsesse teadma.
Lisaks tunnustas ta põllumajandusettevõtteid, kes on mõelnud varakult intressiriskide maandamisele ja sellest tulenevalt kasutanud erinevaid panga poolt pakutavaid võimalusi. Ta tõi välja ka sel aastal jätkuva SEB põllumajandusseadmete liisingupakkumise intressiga alates 1,45% + euribor, toetamaks atraktiivse pakkumisega sektori käekäiku, kuna SEB vaatest on tegemist asendamatu sektoriga, kus soovime nii oma olemasolevatele kui ka tulevastele klientidele pikaajaliselt usaldusväärseks äripartneriks olla.
Metsanduse ja inseneeria instituudi direktor professor Marek Metslaid ning mullateaduse õppetooli juht professor Alar Astover andsid ülevaate metsandus- ja põllumajandussektori olukorrast ja nende valdkondadega seotud uurimustöödest. Rõhutati vajadust tõsta noorte huvi põllumajanduse ja metsanduse vastu ning vähendada keskkonnajalajälge ettevõtluses. Alar Astover ütles, et keskkonnajalajälg saab olla korrelatsioonis majandustulemustega. “Tulemused näitavad, et tegutsedes läbimõeldult, oma tugevusi ning nõrkusi teades, ning ressursse efektiivselt kasutades, saab olla väga kasumlik ettevõte," sõnas Astover.
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kaasprofessor Allan Kaasik tõi esile loomakasvatuse valdkonna proovikivid ja potentsiaali biometaani tootmises. Biometaani tootmine pakub lahendusi nii kasvuhoonegaaside vähendamiseks kui ka energia tootmiseks.
Rektor Ülle Jaakma sõnul tõestas seminar oma väärtust ühe tõukejõuna Eesti maapiirkondade majandusliku ja ökoloogilise tuleviku kujundamisel. Seminaril osalejad tõdesid, et koostööd pankade, haridusasutuste ja ettevõtete vahel tuleb kindlasti tihendada, et rakendada ressursisäästlikus tootmises nii kapitali kui ka teadmisi.
Lisainfo:
Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 5560 9962
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee
www.seb.ee
