Ees ootab aeglase majanduskasvu aasta

Lõppeval nädalal uuendas SEB prognoose nii Eesti, kui meie peamiste kaubanduspartnerite majanduse väljavaate osas. Imepärast majanduskliima paranemist pole viimased kuud endaga kaasa toonud, sestap oleks palju oodata, et ka prognoosid majanduskasvu püstloodis ülespoole sööstmist lubaks. Teisalt ei tasu arvata, et meid ka suur katastroof ees ootab. Pärast 2,5% suurust majanduslangust sellel aastal, Eesti sisemajanduse kogutoodang 2024. aastal kasvab, küll vaid napi 0,4% võrra. Tõsisem taastumine leiab aset alles 2025. aastal kui majanduskasvuks kujuneb SEB hinnangul umbes 3,5%.

Eesti kaubanduspartnerite majanduskasv jääb alla Euroala keskmisele
Eesti majanduse edu on suure ekspordi osatähtsuse tõttu väga tugevas seoses muu maailma, ennekõike meie peamiste kaubanduspartnerite, käekäiguga. Värske prognoosi kohaselt ei oota näiteks Euroala järgmisel aastal ees mitte majanduslangus, vaid tagasihoidlik 0.7% kasv. Arvestades seda, et Euroala viimase kümnendi majanduskasv on piirdunud 1,5%ga, siis ei ole tegemist erakordse muutusega. Kõrgete intressimäärade tõttu jäävad euroriikide kapitalimahukad investeeringud ilmselt tagasihoidlikuks, kuid taastuv globaalne nõudlus hakkab suurendama eksporti ja kasvab ka tarbimine.

Kahjuks saab teistest aeglasem olema meie peamiste kaubanduspartnerite: Soome, Rootsi ja Saksamaa majanduskasv. Suurimaks takistuseks jääb Eesti jaoks Põhjamaade ehitusturgude pea totaalne seiskumine, mida ennustab viimaste kümnendite madalaimale tasemele kukkunud ehituslubade arv.

Ekspordi kasvu jääb pidurdama Põhjamaade ehitusturu madalseis
Töötleva tööstuse tootmismahud on kahanenud alates eelmise aasta juunikuust ja jättes välja koroonaaja ajutise kukkumise, on tänaseks jõudnud umbes 2018. aasta tasemele. Kuigi lähikuudel võib tootmismahtude langus jätkuda, siis edaspidi võiks see tempo hakata aeglustuma ja põhi paistma. Nagu ehituslubade arv näitab, ei ole Põhjamaade kinnisvaraturuga seotud ettevõtetel mahtude taastumist järgmisel aastal oodata, kuid ühel hetkel enam väga palju hullemaks ka minna ei saa. Puidu- ja mööblitööstus moodustavad lisandväärtuse ja hõive alusel küll vastavalt pea 30% ja 25% kogu töötlevast tööstusest, ent teiste tööstusharude käekäik võiks vähemalt järgmise aasta teises pooles hakata paranema. Lisaks annab kaupade tootmine ja välisriikidesse müümine Eesti ekspordist ainult kaks kolmandikku. Ülejäänu ekspordist moodustavad teenused, mis on praegusest madalseisust olnud vähem puudutatud. Seetõttu on 2024. aastal oodata ekspordi paranemist, tõsi kasv on tagasihoidlik, piirdudes 0,8%ga. Jõulisem ekspordi taastumine leiab aset alles 2025. aastal kui see kasvab 5%.

Tarbimist pärsib töötuse kasv
Madala tarbijakindluse ja kiirelt kallinenud hindade tõttu on eestlaste tarbimine olnud sellel aastal tagasihoidlik. Õnneks on nüüd inflatsioon selgelt aeglustumas ja taastunud on vähemalt eestlaste jaoks harjumuspärane olukord, kus palgad kasvavad kiiremini kui hinnatase. Kui lõppeva aasta keskmise brutopalga kasvuks mullusega võrreldes kujuneb tugev 11%. Järgmisel aastal palgakasv sellistesse kõrgustesse ilmselt küll ei jõua, kuid piirdub siiski arvestatava 6,5%ga. Kui tänavu kujuneb keskmiseks inflatsiooniks Eestis 9,5%, siis järgmisel aastal jääb see prognoosi kohaselt 4,5% juurde. Tõsi, ilma käibemaksu tõusuta, oleks hinnatõus veelgi tagasihoidlikum. Sellele vaatamata, võime järgmisel aastal sestap arvestada 2% reaalpalga tõusuga. 

See lubaks justkui ka tarbimisel jõulisemalt paranema asuda, kuid kahjuks hakkab inimeste võimalusi piirama töötuse kasv. Kui siiani on tööturg näidanud pikalt kestnud majanduslangiusele vaatamata üllatavat vastupidavust, siis kahjuks ei ole ettevõtetel võimalik töötajaid madala nõudluse tingimustes lõputult jõude oodata lasta. Samas saab töötuse kasv olema küllalt tagasihoidlik. SEB prognoosi kohaselt kujuneb 2024. aasta keskmiseks töötuse määraks 7,5%. 

Investeeringud kiduvad
Kui nii ekspordi kui sisetarbimise osas on järgmisel aastal oodata tillukest kasvu, siis valdkond, mis jätkab kahanemist on investeeringud. Seejuures on investeeringute langus laiapõhjaline: vähem panustavad nii ettevõtted kui majapidamised, kahaneb nii ehitus kui masinate ja seadmete soetamine. Kuigi Põhjamaadega võrreldes on arengud Eesti kinnisvaraturul olnud küllalt rahumeelsed, siis on kinnisvaraarendajad muutunud uute projektide ette võtmisel ettevaatlikuks. Juba praegu on uute ehituslubade väljastamine selgelt aeglustunud ja järgmisel aastal see trend süveneb. Kõrgete intressimäärade tingimustes on sama juhtunud ka ärikinnisvaraga.

Mis on ehk isegi problemaatilisem on Eesti ettevõtete negatiivne vaade tulevikule. Suuremate sektorite kindlustundeindikaatorid on viimastel kuudel selgelt allapoole liikunud ja on tõelises madalseisus ehitus- ja tööstusettevõtete puhul. Kuigi maailmamajanduse väljavaadet hinnates, võivad hirmul olla suured silmad, siis hakkab ettevõtjate ebakindlus kahjuks kajastuma nende poolt ette võetud investeeringutes. Nagu teame on tänased investeeringud aga tuleviku kasvu võti ja täna tegemata jäänud arendustegevused hakkavad tulevikus piirama Eesti majanduskasvu.

Suures plaanis võib aga endiselt tõdeda, et kui see on kriis, siis see on kriis, kus tahaksime elada. Eesti on saanud oluliselt jõukamaks riigiks, kui olime 15 aastat tagasi ja maailmamajanduse võbelused ei muutu siin enam pendli liiga suureks kõikumiseks, mis inimesi ja ettevõtjaid täielikult jalust lööks. Eesti majanduse alusvundament on kindel ja ühel hetkel kui globaalne nõudlus taastub, pöördub ka siine majandus tagasi kindlale kasvule, mis meie elustandardit taas parandama asub.
SEB prognoosiga Eesti majandusnäitajate osas järgnevaks perioodiks on võimalik lähemalt tutvuda SEB kodulehel.
 

Mihkel Nestor 
SEB majandusanalüütik