Ebakindlus on tagasi

Kolmas vaatlus: halvad uudised on halvad uudised

Kui aasta tagasi küsiti sensitiividelt ja majandusanalüütikutelt „mida toob aasta 2023“, siis oli tihtipeale kuulda vastust, et tulevik ei saa olema helge. Viimased lisasid enamasti, et kui peaks tulema majanduslangus, siis saab see olema ajaloo kõige ette ennustatum. Seetõttu oldi pessimistlikud, kuid oma kuulajaid suures koguses kuivaineid ja tikke ostma ei saadetud. Läks veidi aega mööda ning mõisteti, et arenenud ühiskonna majandus on oodatust sitkem, inflatsioon tuleb alla ka majanduslanguseta ning tekkis arusaam, et keskpangad suudavad saavutada pehme maandumise olukorra. Seda aega mäletame kui „head uudised on halvad uudised“, sest mida rohkem majandus vastu pidamise märke näitas, seda enam oli vaja intressimäärasid kergitada. 

Nüüd oleme aga jõudnud olukorda, kus osad ennustajad on hakanud oma aasta aega tagasi räägitud juttudes kahtlema. Seisukoha muutuse taga on olukord areneva ühiskonna majandustes. Kui USAs ei taha järele anda ei inflatsioon ega majandus, siis euroalal on juba pikalt näha majanduse nõrgenemist, küll aga pole inflatsiooni siiski saadud kontrolli alla. Eeldusel, et selline asjade kulg kestab veel pikalt ning keskpankade poolt orkestreeritud majanduse jahutamise tempo ei vähene, võib varsti majanduses midagi katki minna. Seda ei saaks aga riigid, mille võlakoorem on suurem kui nende aastane SKT, endale lubada. Trükimasin pandaks jälle tööle ning algaks meie etenduse kolmas vaatlus nimega „halvad uudised on halvad uudised“.

Turgudele kolmas vaatlus ei meeldi 
Kui möödunud nädal algas positiivselt, kuna langesid ootused Föderaalreservi majanduse jahutamise osas, siis nädala lõpus saabunud inflatsiooninumber muutis meeleolu. Rahaväärtuse langus tõusis 3.7 protsendi tasemele ning kuigi kuubaasil alanes inflatsiooni kasv tervikuna energiahindade languse tõttu, siis baasinflatsioon kerkis endiselt 0.3 protsendi võrra. Hetkel on turud sisse hinnastanud 36-protsendise tõenäosuse selle aasta intressimäärade tõusuks. Järjepidev majanduse jahutamise kasv on langema pannud ka nii S&P 500 indeksi kui ka USA riigivõlakirjad. Esimene neist on oma selle aasta tipust madalamal -5.7 protsendi võrra, kuid endiselt +13.17 protsenti kõrgemal kui aasta alguses. USA 10 aastase riigivõlakirja olukord on aga tunduvalt kehvem, kuna selle tootlus on aasta algusest tõusnud lausa +0.775 protsenti ja kaupleb hetkel 4.650 protsendi tasemel.  

Olukord Euroopas on olnud aga veidi rahulikum, sest pehme maandumise stsenaarium on kahtluse all olnud juba pikalt. Seetõttu on sealseid turge kattev Stoxx 600 kõikunud aasta esimestest päevadest alates 440 ja 470 vahel, tehes vaid paar marginaalset põrget nendest tasemetest väljapoole. Aasta algusest on siinsed turud kerkinud +5.7 protsenti, kuid selle aasta tipust ollakse taandunud -4.7 protsendi võrra. Rohkem kõikumisi on olnud aga Saksamaa 10 aastase riigivõlakirja tootluses. Kui aastat alustati 2.210 protsendi tasemel, siis vahepeal jõuti käia pea 3% juures. Hetkel on võlakirjade hinnad veidi tõusnud, mille tulemusel on tootlus langenud 2.736 protsendi juurde.

Sõja mõju on jõudnud turgudele
Sõda araabia poolsaarel on oma jälge jätmas ka turgudele. Kui enamasti on rahvusvaheliste konfliktide puhul olnud näha suurt nõudluse kasvu dollari järele tema „turvalise pelgupaiga“ staatuse tõttu, siis seda me hetkel kogenud ei ole. Küll aga on näha muutusi nafta hindades. Sõja esimesel päeval tõusis Brenti toornafta hind ligi 5 protsenti kõrgemale tasemele möödunud nädala sulgumishinnast. Järgmised päevad olid võrdlemisi rahulikud, kuid möödunud nädala lõpus puudutas nafta hind ära ka 90$/b taseme ning praeguseks on Brenti hind kerkinud sõja algusest alates +7.75 protsenti. Veel suuremat kasvu hinnas on oodata siis, kui sõjakolle peaks muutuma suuremaks kui Hamasi ja Israeli vaheline konflikt. Iraani sekkumisel võib analüütikute hinnangul toornafta hind kerkida isegi 150$/b tasemeni.

Lisaks naftale on suuri muutusi olnud näha ka kulla hindades. Konflikti esimese päevaga tõusis kulla hind +1.7 protsenti. Seejärel oli näha stabiilset kasvu kuni reedeni, mil hind kerkis päeva jooksul pea 3.5 protsendi võrra. Hetkel on kulla hind Israeli ja Hamasi konflikti algusest kerkinud +4.9 protsenti. Praegune kulla hinna kiire tõus jääb alla aga Ukraina sõja algusaegadele, kui sealsest konflikti algusest alates kerkis kulla hind nädalaga +7.7 protsenti.

Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler

Lisainfo: 

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee   
www.seb.ee