Biomajandus muudab meie igapäevaelu ja vähendab raiskamist

Maailmast on rida näiteid, kuidas biomajanduses toimuv aktiivne teadus- ja arendustegevus muudab meie igapäevaelu. Tekivad uued valikud, et kuidas toitume, milliseid rõivaid kanname ning mis kütustest saame energiat, kirjutas SEB ärisegmendi jätkusuutlikkuse nõustaja Kaie Kriiska. 

Biomajandus ei piirdu pelgalt fossiilsete ainete väljavahetamisega taastuvate ressursside vastu. See hõlmab kogu majandustegevust, mille tulemuseks on biomassil põhinevad tooted ja tööstuslikud protsessid. Biomajanduses integreeritakse madala süsinikheitega energiasisendid, jätkusuutlikud tarneahelad ning uued tehnoloogiad ja ärimudelid. Niimoodi toimuva väärindamise tulemuseks on kõrgema kvaliteediga tooted, materjalid ja kütused, mille saamiseks kasutatakse jäätmeid ja kõrvalsaadusi. Biomajandus pakub mitmeid täiendavaid hüvesid, aidates näiteks kaasa tervishoiu edendamisele, kliimamuutuste leevendamisele ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsele. 

Biomajandus pakub alternatiivseid materjale

Ligikaudu 60% maailma majanduses kasutatavatest materjalidest, energiast ja toidust võiks toota bioloogiliselt. Umbes kolmandik neist sisenditest on bioloogilised materjalid (puit või toiduks kasvatatud loomad) ja ülejäänud kaks kolmandikku on mittebioloogilised (plastid või kütused), kuid mida võiks toota või asendada bioloogiliste ressurssidega. McKinsey Global Institute (2020) uuringu kohaselt võib biotehnoloogia rakenduste otsene majanduslik mõju järgmise kümne kuni kahekümne aasta jooksul ulatuda kuni 4 triljoni USA dollarini aastas. 

ELis on biomajanduse sektorite roll majandusliku jõukuse kasvatamisel viimase kümne aasta jooksul oluliselt suurenenud. Euroopa Komisjoni andmetel tõusis 2020. aastal ELi biomajanduse sektori käive üle 2 triljoni euroni ja see andis tööd 17,2 miljonile inimesele. Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimisel oodatakse majanduses mitmeid struktuurimuutusi, mis on tihedalt seotud ka biomajandusega.

Allpool on toodud vaid mõned näited, kuidas innovaatilised rohetehnoloogia ettevõtted kasutavad uudseid biotehnoloogilisi protsesse. Nad väärtustavad biomassi ja kõrvalsaaduseid kõrgema väärtusega toodete loomiseks ning aitavad kaasa jätkusuutlikule majandusele toidusektorist meditsiinini. Selle tulemusena tekib vähem jäätmeid, piiratakse taastumatute ressursside kasutamist, vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kaitstakse bioloogilist mitmekesisust:

•    Iceland Ocean Cluster - 65 ettevõttest koosnev Islandi majandusvõrgustik, mis on tuntud kui valge kala Silicon Valley ja teenib väiksema püütud kalakoguse pealt rohkem tulu, sest kasutab üle 90% kalajäätmetest uute toodete valmistamiseks. Tavapäraselt jõuab meie taldrikule vaid 65% kogu maailmas püütud kalast. FAO andmetel lõpetab ülejäänud püügisaak jäätmetena prügimägedes  või kalad visatakse tahtlikult surnult tagasi merre. Iceland Ocean Cluster toodab kala ülejääkidest näiteks kalaõli, energiajooke, kalanahast tarbeesemeid, kreemide ja kosmeetikatoodete ensüüme, koeratoitu ja kehakaalu alandamise toidulisandeid ja isegi nahasiirdamise materjali näiteks põletushaavadega inimestele. Seejuures on huvitav fakt, et kalanahast siirdamismaterjal on osutunud tõhusamaks võrreldes alternatiivsete haavaparandusmeetoditega (Ibrahim jt, 2023).

•    Oumph! on Rootsi kaubamärk, mis toodab kõrge valgu- ja kiudainete sisaldusega liha alternatiive, kasutades peamise koostisosana sojaube. Taimsed valgud on võrreldes loomse valguga oluliselt keskkonnasõbralikumad ja jätkusuutlikumad, sest vajavad tootmiseks vähem maad, vett ja ressursse. Taimset toitu on nimetatud toiduainesektori üheks suurimaks megatrendiks, mida kinnitas ka Oumph!'i 400% müügikasv Ühendkuningriigis 2020. aastal. Kaubamärk ei püüa oma auhinnatud maitsvate toodetega mitte ainult taimetoitlasi, vaid kõnetab ka fleksitaarlastest tarbijaid. Ettevõte soovib eristuda tavalistest liha alternatiividest ja on astunud julgeid samme, et veenda suuri lihasööjaid oma tooteid proovima. Näiteks Halloweeni ajal käivitunud kampaania ajal „Human Meat“ (inimliha) pakuti hamburgerit, mis väidetavalt maitseb täpselt nagu inimene.

•    Pili on Prantsusmaa biotehnoloogia idufirma, mis on kaasanud üle 30 miljoni euro, et arendada ja toota taastuvaid värvaineid ja pigmente tekstiilitööstusele. Tekstiilitööstus on traditsiooniliselt maailma üks kõige saastavamaid tööstusharusid. Praegu toodetakse 99% rõivavärvidest fossiilsest toorainest – iga kilogramm tavavärvi vajab 100kg raskeõli, kasutab 10kg mürgiseid kemikaale ja 1000 liitrit vett (Pili). Seetõttu tekitab tekstiilitootmine umbes 20% ülemaailmsest veereostusest ja kiire veeökosüsteemide hävimise (Euroopa Parlament, 2020). Pili toodab mikroobse kääritamise teel moetööstusele sobilikke pigmente. Orgaanilised süsinikuühendid, näiteks suhkur, muudetakse värvaineteks tehisensüümide abil. Näiteks ei sisalda nende biotoorainel põhinev indigo värv naftat ega kemikaale, vajab viis korda vähem vett ja on 50% väiksema CO2 heitega võrreldes traditsioonilise indigoga.

Samal ajal on biomajanduse tulevikuettevõtted oma olemuselt keerulisemad, nõuavad tõhusat koostööd teadlaste ja ettevõtjatega ning vajavad suuremat interdistsiplinaarsust kui traditsioonilised ettevõtted. Seetõttu seisavad rohetehnoloogia ettevõtted silmitsi paljude väljakutsetega, kuid eespool toodud näited ja üha suurem arv edukaid uusi biomajanduse idufirmasid sillutavad teed tasakaalus majandusele.


Lisainfo:

Evelin Allas
jätkusuutliku panganduse kommunikatsioonijuht
SEB Pank

mobiil +372 5111718
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post: evelin.allas@seb.ee