Aktsiaturud lõksus eikellegimaal

Globaalsed aktsiaturud olid augustis languses, kuna päevakorda kerkisid taas kõrgema intressimääraga seotud kartused. Üleilmne majandus tundub olevat jäänud kinni neutraalsele käigule, mis omakorda tähendab, et kuni edasise suuna selgumiseni jäävad ka aktsiaturud kõikuma teatud vahemikku. Me arvame endiselt, et pärast mõningast jätkuvat jahenemist saab majandus juba järgmisel aastal asuda taastumise teele, kuid selle eelduseks on inflatsiooni piisav alanemine. Lähiaja vaates on globaalse kasvu seisukohalt üheks peamiseks riskifaktoriks kujunenud Hiina.

Võlakirjade tootluse tõusu korral on aktsiad surve all. Augustis lõppes tsükliliste majandussektorite vedamisel toimunud aktsiaturgude tõusulaine. Praeguseks on globaalsed indeksid oma juulikuisest tipust üle nelja protsendi madalamal. Turgude languse oluliseks mõjuriks sai taas kord mure Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast, mis väljendus ka USA riigivõlakirjade tootluse kasvus. Teisest küljest jäid turgude volatiilsusnäitajad suhteliselt madalaks ja investorite riskiisu püsis. Kuigi suures plaanis paistavad majanduskeskkonna riskid olevat tasakaalus, võivad aktsiad sattuda sügisel surve alla.

Suvine tõus võis olla liiga optimistlik. Esimestel suvekuudel hoogsalt kerkinud turgude probleem oli selles, et saavutatud hinnatase arvestas sisse lisaks majanduse nö pehme maandumise stsenaariumile kohati ka kiire taastumise võimaluse. Suvel võis tõesti näha tootmissektoris mõningast olukorra paranemist, kuna globaalne ostujuhtide indeks juunist augustini taastus. Samas jäi see indeks ikkagi sektori langusele viitavale tasemele ning praegu pole näha tugevaid tegureid, mille mõjul hakkaksid tootmismahud sügisel püsivalt kasvama.

Föderaalreserv hoiab majanduskasvu tagasi. Optimistid loodavad USA majanduse puhul sellist stsenaariumi, kus nö maandumist ei toimugi ehk kasv püsib või kiireneb. Paraku ei saa Föderaalreserv niisugust asjade käiku lubada. Mitu USA-s kasutatavat kiirindikaatorit viitavad, et sealne majanduskasv on kolmandas kvartalis hoogustunud. Teisalt on Föderaalreservi esimees Jerome Powell oma viimastes kõnedes andnud selgelt mõista, et USA keskpank soovib inflatsiooni pidurdamiseks näha tööturu jahtumist ning sellist majanduskasvu, mis jääks pikema perioodi vältel allapoole trendijoont. See on tekitanud olukorra, kus head majandusuudised on turgude vaatenurgast halvad uudised ja vastupidi.

Globaalne majandus on neutraalsel käigul. Märgid USA majanduse tugevusest paraku ei iseloomusta maailma majandust laiemalt. Suurem osa USA makronäitajaid praegu ületab ootusi, kuid globaalselt võttes on olukord peaaegu neutraalne, sest nii euroala kui ka Hiina on enamasti ootustele alla jäänud, kuigi viimasel ajal üha vähem. Kuna USA majanduskasvu piirab Föderaalreserv, Euroopa Keskpank hoiab samuti karmi joont ja Hiina pole astunud majanduse toetamiseks otsustavaid samme, siis eeldatavasti jääb üleilmne kasv lähikuudel trendijoone lähedale ning märgatavat nihet kummaski suunas ei toimu. Aktsiaturgude vaatenurgast ei paku tühikäigul tuksuv majandus mingit erilist tõuget kummaski suunas, kuid see võib kaasa tuua firmade kasumite languse. Varasematel perioodidel, kui globaalne ostujuhtide indeks on olnud enam-vähem sama mis praegu, on ettevõtete kasum kahanenud keskmiselt ühekohalise protsendi võrra.

Pehme maandumine jääb põhistsenaariumiks. Tõenäoliselt jätkavad aktsiahinnad külgsuunalist kõikumist seni, kuni makropildis midagi muutub. See, kas me näeme nüüdset olukorda tulevikus pehme maandumisena, sõltub sellest, mis saab edasi. Eeldame endiselt, et praeguse jahenemise järel on järgmiseks globaalse arengu faasiks taastumine. Antud stsenaarium saab realiseeruda juhul, kui inflatsioon alaneb piisavalt ilma majanduslanguseta. See omakorda tähendaks lääneriikide palgainflatsiooni kahanemist keskpankasid rahuldavale tasemele, ilma et tööpuudus hüppeliselt kasvaks.

Peamine riskifaktor on Hiina. Endiselt ei saa välistada ka võimalust, et järgneb hoopis globaalne majanduslangus. Põhjuseks võib olla mõne vähetõenäolise äärmusliku riski ehk nn sabariski realiseerumine. Hiina suurim probleem seisneb praegu ohus, et kriis kinnisvarasektoris võib muutuda finantskriisiks. Seni on sealse valitsuse ja keskpanga sammud olnud pigem tagasihoidlikud ning väheefektiivsed. Hiina keskpanga fookus püsib valuutakursi toetamisel ja valitsuse tugi kinnisvarasektorile on napp. Usume, et Hiina astub lõpuks vajalikud sammud usalduse taastamiseks, kuid olukord võib enne paranemist ka hullemaks minna.

Turud püsivad lõksus eikellegimaal. Turud kõiguvad ootuse ja kartuse vahel: ühelt poolt loodetakse, et lääneriikide keskpankade intressid on saavutanud haripunkti, ning teiselt poolt painab kartus, et nii USA-s kui ka Euroopas tõstab keskpank intresse veel vähemalt korra. Kui võlakirjaturud kahtlevad inflatsiooni alanemises ja hindavad sisse kõrgemaid intressimäärasid, siis reageerivad aktsiaturud sellele negatiivselt, kuna investorid saavad vähem toetuda majanduse taastumise lootusele. Kui aga nõrga majanduse signaalide tagajärjel hakkab võlakirjatootlus kiirelt langema, siis käsitlevad aktsiaturud seda majanduslanguse hoiatusena, mis piirab intresside langetamise lootuse positiivset mõju.

Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg