On aeg suviseks finantsinventuuriks

Suvi on hea aeg suurpuhastusteks, kuid lisaks kodu koristamisele tasub ette võtta ka põhjalikum inventuur oma finantsasjades. SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš toob esile neli nõuannet, kuidas oma isiklikud rahaasjad üle vaadata.

Kuidas on läinud eesmärkide täitmine?

Aasta alguses antakse lubadusi ning sageli puudutavad need ka rahaasju. „Lisaks lubadustele rohkem trennis käia ja tervislikumalt toituda, panevad inimesed sageli aasta alguses paika plaani, kuidas rohkem teenida ning säästa,“ ütles Tkatš. Sageli soovitakse raha koguda kas reisimiseks või mõne suurema ostu jaoks. Nüüd, poole aasta pealt, on õige aeg üle vaadata, kuidas nende eesmärkide täitmisega läinud on, ning vajadusel teha plaanides korrektuure. 

„On väga oluline vahepeal üle vaadata, kas aasta alguses püstitatud eesmärgid on jätkuvalt aktuaalsed ning vajadusel seada uued sihid. Sama oluline on analüüsida, kuidas senised tegevused on toiminud. Kui aasta alguses tehtud finantsplaanist on olnud viie kuu jooksul kõrvalekaldumisi, on oluline mõista, mis on selle põhjusteks – kas tegemist on ettearvamatute ajutiste mõjutustega või on tegemist olnud valearvestusega ning plaan vajabki ümber tegemist,“ selgitas Tkatš. 

Ta rõhutas, et plaanid ei ole kivisse raiutud ning neid saab alati muuta. „Kindlasti on sel aastal paljusid mõjutanud hinnatõus ning esialgsed plaanid ei pruugi olla täidetavad. See aga ei tähenda, et eesmärkidest peaks loobuma. Praegu ongi hea aeg plaanid üle vaadata, millised on olnud tegelikud igapäevased kulud, kas mõned tehtud kulutused on ebavajalikud. Selline analüüs aitab meil vajadusel plaane ümber teha ning jätkata eesmärkide poole püüdlemist,“ julgustas Tkatš.

Eelarveplaani värskendamine 

Kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, peaks Tkatši sõnul üle vaatama ka oma aastase eelarve. „Näiteks kevadel, kütteperioodi lõpus, väheneb kommunaalmaksete kulude rida ning seda raha saab paigutada muude kulutuste katteks või panna kõrvale,“ tõi Tkatš näite. 

Suve saabudes suurenevad ilmselt puhkamise ja meelelahutusega seotud kulutused, kuid kui aasta lõikes on eelarve plaan paigas, siis saab puhata muretumalt pidevalt muretsemata, kust puhkuse jaoks lisavahendeid leida. 

Kui teil ei ole kunagi olnud eelarveplaani, siis soovitab Tkatš selle kindlasti koostada. „Aastane eelarve plaan annab hea ülevaate, kuidas jagunevad aasta peale sissetulekud ning väljaminekud. See annab meile võimaluse paremini oma kulutusi planeerida ning leida kohti ka säästmiseks,“ rääkis Tkatš. Ta nentis, et plaani koostamine ei nõua suurt pingutust ja finantsteadmisi. „Piisab sellest, kui jagada oma kulutused erinevatesse kategooriatesse – näiteks majapidamine, puhkus, toit, auto ja haridus ning jälgida, et aasta lõikes oleksid kulutused tuludega tasakaalus,“ lausus Tkatš.

Kas on mõni kulu, mida enam ei vaja?

Suurpuhastuste käigus tuleb tihti välja riideid ja asju, mida me enam ei vaja. Samasuguse puhastuse saab Tkatši sõnul läbi teha oma finantsides. „On üllatav, kui palju on meil igapäevaseid pisikulutusi, mida me teeme lihtsalt harjumusest. Näiteks on tellitud mõni telekanal, mida tegelikult ei vaadata. Kindlasti on nii mõnelgi telefonis aktiivsed rakenduste tellimused, mida enam ei vajata. 

Võib-olla on harjumus tööle minnes tee peal osta kohvi - tasuks mõelda, kas selle saaks osta ka korduvkasutatavasse termostassi või hoopis kodus kohvi teele kaasa teha. See tundub küll väike sääst, ent aasta lõikes võib kokkuhoid olla päris korralik, kui vahepeal oma kuluartiklid kriitilise pilguga üle vaadata ja tarbimises korrektuure teha,“ tõdes Tkatš ja lisas, et selle kokkuhoiu saab suunata eelarves oma unistuste reisi fondi või soovitud ostu tegemiseks.

Hoiused tagavad kindluse

Kindlasti tasub finantsinventuuri käigus meeles pidada ka hoiuseid. „Kui suudame püsivalt kasvõi pisut säästudena kõrvale panna, saame tuleviku osas rahulikumalt hingata. Hoius annab meile puhvri, mida saame kasutada olukordades, mida me ette ennustada ei oska,“ selgitas Tkatš. 

Samas kui säästmiseks kogutud raha hoitakse samal kontol, mida kasutatakse igapäevaselt, siis ei ole kogutud summast nii head ülevaadet. Ta soovitab raha koguda eraldi kontole või siis paigutada kogutud summa kogumis- või tähtajalisele hoiusele. „See tagab, et raha on kindlalt kõrvale pandud ning vähendab kiusatust seda planeerimata kulutada ning ühtlasi on nii kogumis- kui ka tähtajalise hoiuselt võimalik teenida oma kõrvale pandud summalt intressi,“ ütles Tkatš.

Lisainfo:

Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
SEB Pank

mobiil +372 5304 5743
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post maarja.kalamas@seb.ee