18-25 aastased noored on rahapesuskeemidesse värbamisel petturitele lihtne sihtmärk
Arvame, et Z-generatsiooni noored teavad tänapäeva tehnikavidinatest kõike. Siiski oleks naiivne eeldada, et neile on seejuures kaasa sündinud küberturvalisuse geen. Kuna noortel enamasti säästude kogum puudub, proovivad petturid neid skeemides võõra raha vahendajatena ära kasutada.
Puudulik teadlikkus, kiirustamine, liigne usaldatavus ja pinnapealsus on vaatamata noorte digipädevusele põhjusteks petturite skeemide õnge langemisel. SEB viimase kuue kuu pettusjuhtumite statistika näitab noorte vaates negatiivset trendi. Kui kuni 17 eluaastased moodustavad kogu avastatud pettusjuhtumite ohvrite arvust vaid kaks protsenti, siis vanusegrupis 18-25 tõuseb avastatud juhtumite arv juba 10%-ni. Vanusegruppide vaheline märgatav tõus näitab selgelt, et vanuse ja otsustusõiguse kasvu ning vanemliku järelevalve vähenemise tõttu tõuseb ka tõenäosus petuskeemide ohvriks langemises.
Unistuste tööpakkumine – võõra ja tundmatu raha vahendaja
Noored langevad sageli erinevate andmepüügi skeemide ohvriteks, seda enamasti läbi raskesti tuvastatavate võltslinkide kaudu, kus antakse pahaaimamatult oma kaardiandmed või juurdepääs internetipanka. Teisena ohustavad Z-generatsiooni hoopis enim nii-öelda organiseeritumad skeemid, näiteks telefonipettused, kus noorele tehakse sageli tööpakkumine; investeerimispettused ning eraisikute ostu-müügi platvormidel läbiviidavad skeemid.
Kõige ohtlikumaks tasub pidada enamasti interneti keskkonnas levivaid „tööpakkumisi“, mis leitakse valdavalt sotsiaalmeediast. Noorema põlvkonna jaoks on töö leidmine sotsiaalmeedia kaudu pigem normaalsus, seejuures jäävad ohukohad aga märkamata. Pakutavate töökohtade ametinimetuseks võib olla näiteks tehingute töötlemise operaator või maksete vahendaja, kes annab oma nõusoleku ebaseadusliku raha liigutamises osalemiseks, pakkudes seejuures teenust kurjategijatele. Kergelt teenitud raha võib viia ohtlike tagajärgedeni - kriminaalkaristuse näol võib kergelt rikkuda oma tuleviku.
Kuidas tööpakkumise skeem toimib?
Noortele suunatud tööpakkumisi tehakse enim just sotsiaalmeedia kaudu aga ka näiteks kontakt Messengeri, Snapchati, Whatsapp’i või Viberi vahendusel. Siiski võib tööpakkumine tulla ka e-mailile, hüpikreklaamina või pöördumisena mõne tuttava poolt lausa tänaval. Teenismisvõimalus on ahvalev, sest see ei nõua füüsilist pingutust ega teadmisi, ning on osalise tööajana tehtav ka õppimise kõrvalt.
Kurjategijate soovil avab noor mõnes pangas enda nimel konto kõige sinna juurde kuuluvaga või kasutab töö tegemiseks lausa oma isikliku pangakontot. Noore kontole hakkavad laekuma erinevad summad, mis tuleb edasi toimetada või sularahaautomaadist välja võtta ning omakorda kellelegi üle anda. „Tööandja“ annab juhised, kuhu, kellele ja mis summas edasine kaarditehing või ülekanne teha. Samasugused juhised kehtivad ka sularahaga opereerimisel.
Mida sellistes skeemides osalemine endaga kaasa toob?
• Mainekahju
• Psühholoogilise- ja/või füüsilise vägivalla „tööandja“ poolt.
• Kriminaalkaristuse, millega võib kaasneda keeld siseneda mõnda välisriiki, saada kodulaenu või töötada mõnel töökohal.
Kuidas noori kaitsta?
Puuduva elukogemuse tõttu on noored lihtsaks sihtmärgiks organiseeritud kuritegevusele. Seejuures on nad riskialtid ning ka lihtsasti mõjutatavad.
Nende kaitsmiseks tuleks teemast kindlasti rohkem rääkida, näiteks jagada teadmisi nii kodus kui tutvusringkondades. Tulevikus võiks küberturvalisus saada oluliseks osaks haridusprogrammist, kus õpilased ei omanda mitte ainult teadmisi digimaailma ohtudest, vaid ka oskusi nende vältimiseks, saades haridusasutusest lisaks koolitarkusele kaasa ka elutarkuse.
Turvalisus sõltub eelkõige meist endist!
Kätlin Kukk
SEB Turbekeskuse turbejuht
Lisainfo:
Maarja Lumiste
Kommunikatsioonispetsialist
SEB Pank
Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee
