Sille Hallang laenuturust: tarbimislaenudesse suhtutakse ettevaatlikult, kodu ostu tegemata ei jäeta
Kuigi laenuturg on tänu euribori langusele ja püsivalt heale tööhõivele aktiivne, on väljakutsuvas majandusolukorras näha laenuturu kohandumist. Kodulaenu sissemaksele otsitakse varasemast enam alternatiive ning tarbimislaenudesse kui lisakohustusse suhtutakse ettevaatlikumalt, lükates suuremate ostude tegemise ja kodu värskendamise tulevikku.
Vaatamata väljakutsuvale majanduskeskkonnale on kodulaenude turg olnud aasta algusest alates aktiivne – võrreldes eelmise aastaga on SEB väljastatud kodulaenude maht 2025. aasta nelja kuuga kasvanud 45%.
„Näeme, et vaatamata kohati pilvistele aegadele majanduses on laenuturg võrdlemisi aktiivne. Üheks põhjuseks on kindlasti euribori langus, samas mängib rolli ka heal tasemel ja stabiilsena püsinud tööhõive määr. Ka maksepuhkuse taotluste numbrid, mida esitavad kliendid näiteks töökaotuse puhul, on tagasihoidlikud. Niisiis püsib eraisikute laenuportfelli kvaliteet heal tasemel ning hetkel laenuvõlgnevuste kasvu ka eesootava käibemaksu tõusu valguses näha ei ole,“ kommenteeris SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.
Kodulaenu sissemaksuks kasutatakse ühe enam lisatagatist
Kuigi enamasti moodustab kodu ostmisel omaosalus vähemalt 15%, on tänaste kinnisvarahindade taseme juures üha sagedamaks praktikaks lisatagatise rakendamine, mis on alternatiiv omafinantseeringule. Lisatagatist saab kasutada tingimusel, et see kuulub laenutaotlejale, tema leibkonna liikmetele või vanematele, ning see ei ole koormatud hüpoteegiga teise krediidiasutuse kasuks.
„Ühe tõusva trendina laenuturul saab täheldada lisatagatise kasutamise kasvavat populaarsust, mis näitab, et ka rahaliselt keerukamatel perioodidel oma kodu soovist ei loobuta, vaid otsitakse enam alternatiive, kuidas siiski isiklik eluase soetada. Seda võimalust kasutavad enam just noored, kellel on omaosaluse kogumine keerulisem, kuid samas vanemate ja lähedaste tugi lisatagatise näol olemas,“ rääkis Hallang.
Tarbimislaenude suhtes ollakse varasemast ettevaatlikumad
Kui möödunud aastal tõusis esmakordselt väikelaenude keskmine summa 6200 euroni, siis tänavu väikelaenu summa kasvanud ei ole ning ka taotluste arv on jäänud varasemast tagasihoidlikumaks. Peamine eesmärk väikelaenude võtmisel on jätkuvalt kodu renoveerimine ja sisustamine ning tarbekaupade (näiteks elektroonika) ja auto ost.
„Kuigi levinud on arusaam, et majanduslikult keerulises olukorras soovitakse kulutuste katteks võtta tarbimislaene, näitavad meie andmed, et hinnakasv, maksutõusud ja üldine majanduslik ebastabiilsus on muutnud inimesed väikelaenamise suhtes ettevaatlikumaks. Kui möödunudaastase keskmise laenusumma kasvu põhjuseks sai välja tuua kiire hinnatõusu ja on ka loomulik, et inflatsiooni valguses aasta-aastalt keskmine laenatav summa mõnevõrra tõuseb, on see sel aastal jäänud varasemaga samale tasemele. See võib olla indikatsioon, et tarbijad eelistavad pigem möödapääsetavaid kohustusi ebakindlatel aegadel vältida ning jätavad kodu värskenduse mõnel juhul pigem isegi tegemata,“ avas Hallang.
