Föderaalreserv surve all: kas poliitika dikteerib intressid?
2022. aastal alustas USA Föderaalreserv intressimäärade tõstmist, et pidurdada inflatsiooni. Paljud kartsid, et sedavõrd kõrge võlakoormaga riiki nagu USA-d ootab ees sügav majanduslangus. Investorid läksid pessimistlikuks, mille tõttu kukkusid korraga nii USA aktsiaturg kui ka riigivõlakirjad – ajalooliselt alles kolmandat korda. S&P 500 indeks oli pessimismi haripunktis kaotanud ligi neljandiku oma väärtusest. Suurem kokkuvarisemine jäi aga tulemata ja täna oleme olukorras, kus baasintress on püsinud üle nelja protsendi juba pea kolm aastat, samal ajal kui aktsiaturud on jõudnud rekordtasemetele.
Powell ei vaata Trumpi, vaid majandust
Vaatamata Donald Trumpi rünnakutele ja püüdlustele Föderaalreservi juhtkonda ümber kujundada, on Jerome Powell hoidnud intressimäärasid viimased kaheksa kuud stabiilselt 4,25–4,5% tasemel. Powell ei karda Trumpi, vaid inflatsiooni uut tõusu, mis võib taas hoogu saada tariifide tõttu.
Veelgi enam kardab ta aga majanduslangust. Sedavõrd suure võlakoormaga riik nagu USA ei saa endale lubada olulist SKT kahanemist – vastasel juhul muutub võla teenindamine problemaatiliseks. Selle vältimiseks peaks Fed ühel hetkel intresse järsult kärpima ja majandust rahaga turgutama. Paraku tooks see peaaegu kindlasti kaasa uue inflatsioonilaine, võib-olla isegi tugevama kui tariifide mõjul. Seetõttu on Powelli mure igati põhjendatud.
Tööturg ja majanduskasv: kas optimism on petlik?
Tööturg on tavaliselt esimene, mis annab märku majanduse jahtumisest. Praegu on USA töötusmäär siiski vaid 4,2% – ajalooliselt madal. Võrdluseks: isegi 2006. aasta kinnisvarabuumi haripunktis oli USA-s töötuid rohkem kui täna. Esmapilgul võiks arvata, et muretsemiseks pole põhjust.
Aga numbrid räägivad muud. USA majanduse pikaajaline keskmine reaalkasv on olnud üle 3%, viimase 30 aasta jooksul 2,5%. Tänavune kasv jääb aga vaid 1% juurde. Lisaks on tööturu tugevus hakanud murenema: töötuabiraha taotlused on kasvanud oodatust kiiremini ning jätkuvate toetuste arv on kõrgeim alates 2021. aasta novembrist.
Fed surve all: kas langetus on vältimatu?
Peale Jerome Powelli kõnet reedesel Jackson Hole´i majanduskonverentsi on turuosalised sisse hinnastanud 85%se tõenäosuse 25 baaspunkti suuruseks intresside langetuseks septembris. Kuna Föderaalreservi otsuseni on jäänud veel pea kuu aega, võivad saabuvad majandusnäitajad olukorda kiiresti muuta. Kui teenuste inflatsioon hakkab vaibuma ja tööturg jätkab nõrgenemist, on intressilangetus peaaegu vältimatu.
Trump saab oma show
Vihma prognoosides on kindel, et ühel hetkel see ka tuleb. Sama kehtib intresside kohta – Powell langetab neid tõenäoliselt varem või hiljem. Kui see juhtub ajal, mil Trump seda avalikult nõuab, kuulutab president seda kindlasti oma võiduks. Narratiiv saab olema lihtne: tänu Trumpile maksab USA vähem oma hiiglasliku võlakoorma teenindamiseks. Kas see aga tegelikult tõele vastab? Kui siis osaliselt.
Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler
Lisainfo:
Kristi Jänes
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
telefon +372 665 5399
mobiil +372 5569 0616
e-post kristi.janes@seb.ee
