Eesti noored on Balti riikide kõige aktiivsemad investeerijad
Balti riikide uuring näitab, et Eesti 18-25-aastastel noortel tekivad investeerimisharjumused lõunanaabritest keskmiselt varem, mis on märk finantsteadlikkuse kiirest arengust. Eestis investeerib iga viies noor, omades keskmiselt 1950 euro suurust väärtpaberiportfelli.
SEB andmetel omab üha suurem osa 18-25-aastastest noortest sääste: noorte keskmine kogutud summa on Leedus umbes 1500 eurot, Lätis 800 eurot ja Eestis umbes 1000 eurot. Seejuures väldivad noored raha hoidmist pangakontol ning eelistavad suunata raha hoiustele ja alustada aegamisi investeerimisega.
„Kui Leedus oli 18–25-aastaste klientide keskmise investeerimisportfelli suurus 2025. aasta juulis ligikaudu 3630 eurot – ehk pea 14% rohkem kui aasta varem –, siis Eestis ja Lätis jäävad investeeringud tunduvalt tagasihoidlikumaks. Lätis on keskmine portfell umbes 2430 eurot ning Eestis umbes 1950 eurot, kusjuures mõlemas riigis on summamõõdik olnud kerges languses. Samas paistab Eesti märkimisväärselt silma hoopis teise näitajaga – meil investeerib lausa 22% noortest, samas kui Lätis on see osakaal 15% ja Leedus vaid 13%,“ kommenteeris SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.
Noorte suhtumine investeerimisega alustamisse Balti riikides erineb. Eestis leiab 47% noortest, et nad hakkaks investeerima siis, kui neil tekib vaba raha, ent lausa 51% alustaks kohe, kui on omandatud põhiteadmised investeerimisest. Leedu noorte seas leiab aga koguni 72%, et investeerimisega tasub alustada alles siis, kui sissetulekud on piisavalt suured või raha jääb üle.
„Need andmed paljastavad fundamentaalse erinevuse. Kui leedulased ootavad sobivat hetke, kui peaks tekkima rohkem raha, siis meie eakaaslased on juba hakanud kujundama raha kasvatamise harjumust,“ avas Visnapuu.
Regulaarsus on tähtsam kui summade suurus
SEB analüütikud on arvutanud, et soovides omada 100 000 eurost investeerimisportfelli, peab kahekümneaastane inimene iga kuu kõrvale panema 38 eurot 40 aasta jooksul. Eeldusel, et investeeringu aastane oodatav tootlus on vähemalt 7%. Sama eesmärgi korral peaks neljakümneaastane inimene 20 aasta jooksul investeerima iga kuu 192 eurot – see on viis korda suurem summa.
„Arvutused näitavad, et investeerimisel mängib aeg summadest olulisemat rolli. Noored aga ei näe tihti investeerimist pikaajalise protsessina, kus järjepidevus on võtmeprintsiip. Siinkohal tuleks meeles hoida, et parim investeering on regulaarne investeering, mis aitab maandada turu kõikumistega seotud hinnariski ja vähendab vale ajastusega investeerimise riski. Seda põhimõtet toetavad ka tänapäevased automatiseeritud lahendused, millega saab sümboolsete summadega ja järk-järgult investeerimisharjumust kujundada,“ jagas Visnapuu.
SEB tarbijauuringu viis uuringufirma Norstat käesoleva aasta aprillis kolmes Balti riigis. Küsitleti 1000 Leedu, 1000 Läti ja 1000 Eesti elanikku, vanuses 18-74 eluaastat.
Lisainfo:
Kelly Kullerkupp
praktikant
turunduse- ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
mobiil +372 57406220
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-meili aadress kelly.kullerkupp@seb.ee
