Pettuste keskmised kahjusummad on kerkinud uute tippudeni
2026. aasta esimeses kvartalis on kõigi peamiste petuskeemide kahjud kerkinud uute tippudeni. SEB andmetel on suurima kasvu teinud ettevõtete suunal arvelduskonto pettused, kus tõus on olnud kahekordne, ulatudes keskmiselt 98 500 euroni. Eraisikute suunal paistavad jätkuvalt silma telefonipettused, kus mängib aina suuremat rolli sularaha ning keskmine kahju on tõusnud 15 600 euroni.
2026. aasta esimene kvartal on näidanud finantspettuste kiiret ja ohtlikku arengut. Kuigi ohvrite arv SEB-s on aastaga vähenenud 40%, näitavad panga andmed, et peamistes skeemides on keskmised kahjusummad märgatavalt kasvanud.
“Kõige suurema kahjuga paistavad silma IBAN-pettused, kus keskmine kahju ulatus kvartalis ligikaudu 98 500 euroni. Tegemist on pea kahekordse kasvuga võrdluses 2025. aasta esimese kvartaliga. Selle skeemiga sihitakse eelkõige ettevõtete raamatupidajaid ja juhte ning üks eksimus pettusliku kontonumbriga võib tähendada väga suurt rahalist lööki,“ avas SEB turbejuht Kätlin Kukk.
Märkimisväärne hüpe on toimunud ka telefonipettustes, milles on keskmine kahju kasvanud umbes 15 600 euroni. See on võrreldes eelmise aastaga kahekordne kasv. Just telefonikelmused on eraisikute suunal peamised skeemid. Kuigi investeerimis- ja armupettused on vähem sagedased, paistavad need silma samuti varasemast kahekordsete kahjusummadega: investeerimispettustes ulatub keskmine kahju umbes 7500 euroni ning armupettustes on summad kasvanud tavapärasest kõrgemale, ligikaudu 7000 euroni.
„Vaatamata sellele, et telekommunikatsiooni ettevõtted suudavad nüüdseks suure osa petukõnedest takistada, on kahjud tõusnud, sest kurjategijad on oma strateegia ümber mänginud ja suurenema on hakanud välismaalt tulevate kõnede hulk, mida on keeruline tuvastada. Lisaks mõjutavad jätkuvat kahjude kasvu tugevalt manipuleeritud ohvrid, kes on ka pangatöötaja selgituste taustal nõus kogu oma väärtusliku vara petturile andma. See on üha enam süvenev probleem,“ rääkis Kukk.
Monitooringusüsteemid suunavad pettureid skeeme ümber mängima
Nii pangad kui telekommunikatsiooni ettevõtted tegelevad pettuste ennetamise ja tõkestamisega järjepidevalt ja süsteemselt. Üks olulisemaid meetmeid pankade vaates on tehingute monitooring, mille käigus tuvastatakse pettusekahtlusega tehinguid ning vajadusel kontrollitakse need täiendavalt manuaalselt. Kuigi sellised lahendused on tõhusad, ei ole võimalik riski täielikult välistada, sest petturid kohandavad oma tegevust kiiresti ning skeemid kohanduvad pidevalt.
„Pettuste ennetamine on pidev võidujooks, kus iga uus kaitsemeede sunnib pettureid oma taktikat muutma. Näiteks kui tänu SEB uuenenud monitooringusüsteemile on märgatavalt kahanenud kaarditehingute ja ülekannete läbi kaotatud raha, on rekordiliselt kasvanud sularahaskeemide osakaal, kus ohvrid võtavad raha välja ning annavad petturitele üle. Kurjategijatel on efektiivse tegutsemise osas ka eelis, sest nende tegevust ei piira erinevad seadused ja regulatsioonid,“ ütles Kukk.
Turbejuhi sõnul tähendavad kiired muutused praktikas seda, et kõige olulisemaks kaitseliiniks jääb inimene ise ning võtmetähtsusega on eelkõige teadlikkus. “Kui kiirustades tundmatuid tegevusi ei kinnitata ning tundlikke andmeid ei jagata, ei saa pettus üldjuhul lõpule viidud,“ lisas ta.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee
