Sander Danil: Tehisaru buum trumpab praegu energiašoki üle

13.05.2026 - 11:48

Pärast USA ja Iraani vahel aprillis sõlmitud relvarahu on üleilmne aktsiaturg teinud jõulise ralli. Kuigi naftaturg püsib endiselt heitlik, on tehisaru buum täies hoos ja turg teeb tehnoloogiafirmade vedamisel järjest uusi tippe. Samas pole energiatarne riskid kadunud: paljuski sõltub Hormuzi väina taasavamisest see, kas globaalsel majandusel õnnestub tugevamat lööki vältida.

Läbirääkimiste katsed viitavad, et konflikti osapooled üritavad vältida edasist sõjalist tegevust. Kuigi mingit kindlust need katsed veel ei anna, on äärmuslike riskistsenaariumide tõenäosus vähenenud. Lisaks viitavad makronäitajad ja ettevõtete esimese kvartali tulemused majanduse vastupidavusele. Meie baasstsenaariumi järgi jääb praegune energiašokk ajutiseks, mistõttu vaatame aasta lõpu suunas optimistlikuma pilguga.

Väina taasavamine on tegelikult võtmeküsimus. Energiapuudus kujutab üleilmsele majandusele tõsist probleemi, kuna energiatarbimise ja majanduse kogutoodangu (SKP) vahel valitseb peaaegu üks-ühele seos. Kui maailm kaotab pikemaks ajaks näiteks 10 protsenti nafta- ja gaasivarustusest ehk umbes 5 protsenti kogu energiavarustusest, siis on tasakaalu taastamiseks tarvis ligikaudu 5-protsendilist SKP langust.

Praegu on tegu just sellise suurusjärgu tarnehäirega. Üleilmsed naftavarud on juba kahe esimese kuu jooksul ilma Pärsia lahe tarneteta märgatavalt kahanenud. Kui Hormuzi väin jääb veel kaheks kuuks suletuks, siis seisab maailm silmitsi reaalse füüsilise naftapuudusega. Sellisel juhul tuleb leida konkreetseid mooduseid energiatarbimise järsuks piiramiseks, et viia nõudlus vähenenud pakkumisega vastavusse.

Läbirääkimised vähendavad äärmusliku stsenaariumi riski. Kui Hormuzi väina lähikuudel ei avata, siis võib maailmamajanduses realiseeruda riskistsenaarium, mis on oma ulatuselt võrreldav pandeemiaga. Nii äärmuslikku arengut on isegi keeruline hinnata enne, kui see tegelikult aset leiab. Iga nädal ilma liikluseta Hormuzi väinas paraku veidi suurendab selle tõenäosust.

Praegu arutatakse võimalikku vastastikuse mõistmise memorandumit, mille kohaselt hakataks Hormuzi väina blokaadi 30-päevase läbirääkimisperioodi jooksul järk-järgult leevendama. Kui selline kokkulepe saavutatakse, siis väheneb äärmusliku stsenaariumi risk märgatavalt. On võimalik, et tegemist on mõlema poole taktikalise manöövriga, kuid üldpildis on väina pikaajalise sulgemise risk siiski vähenenud.

Makronäitajad ja ettevõtete tulemused viitavad majanduse vastupidavusele. Energiakriisi taustal on meeldiv tõdeda, et makrokeskkond pole seni tõsiselt nõrgenenud. Jooksvad makronäitajad, firmade esimese kvartali kasum ja tehisaruga seotud investeeringud lubavad eeldada, et halvima stsenaariumi vältimise korral võib aasta algust ilmestanud majanduse taastumine peatselt jätkuda.

Pärast märtsi langust globaalsed ostujuhtide indeksid (PMI) aprillis veidi tugevnesid. Sealjuures näitab vastav tööstussektori indeks aasta esimeste kuudega võrreldes paranemist, samal ajal kui teenindussektori kasv on oluliselt aeglustunud. Börsifirmade oodatust parem esimese kvartali tulemus on leevendanud hirmu energiahindade mõju ees ning viitab sellele, et energiatarnete normaliseerumise korral võib kasumikasv jätkuda. Kaaluka panuse majanduse vastupidavusse annavad märkimisväärsed investeeringud tehisaru taristusse ja riistvarasse.

Euroopa on USA-ga võrreldes kehvemas seisus. Siinses regioonis on tarbijate kindlustunne pärast sõja algust järsult langenud, kuigi laiem energiahindade tõus on seni olnud suhteliselt mõõdukas. Euroopa on kütusehindade kerkimise suhtes kindlasti tundlikum kui Ühendriigid, aga esmane probleem paistab olevat pigem ebakindlus, mis tuleneb intressimäärade tõusust ja laenutingimuste karmistamisest. Turg eeldab praegu, et Euroopa Keskpank tõstab inflatsiooni ohjeldamiseks baasintressi enne aasta lõppu vähemalt kaks korda, kokku 0,5 protsendipunkti võrra. Arvestades Euroopa majanduse niigi habrast seisu, oleks karmim rahapoliitika praeguses keskkonnas tõenäoliselt vale samm. Jääb loota, et energiakulude alanemise korral seda sammu siiski ei astuta.

Ühendriikides mõjub naftašokk teistmoodi, kuna USA on energia netoeksportija ja sealne majandus oli sõja eel Euroopaga võrreldes paremas seisus. Sellest tingituna on Ühendriikides inflatsioonirisk suurem ning kõrgem kütusehind tõstab survet tarbijahindade ja palkade edasiseks kasvuks. Siit omakorda tuleneb lisasurve võlakirjade tootluse tõusuks, mis ei ole suure võlakoorma ja eelarve puudujäägiga riigi jaoks hea uudis. Oluline küsimus on see, kui kaua suudab USA hoida võlakirjade tootlust kontrolli all ilma dollarit märkimisväärselt nõrgestamata.

Baasstsenaariumiks on endiselt ajutine energiašokk. Jälgides üleilmse aktsiaturu kergendusrallit pärast USA ja Iraani relvarahu kokkulepet, panustavad investorid selgelt konflikti peatsele lõppemisele ning energiatarnete normaliseerumisele. Samas veab globaalsete aktsiaindeksite tõusu eelkõige tehnoloogiasektor, mida kannustab tehisaru buum, jättes energiašoki makromõjud seni tahaplaanile. Märgid viitavad, et konflikti osapooled soovivad sõjast väljuda ja otsivad mingit diplomaatilist lahendust. Aga selge on ka see, et see sõda pole läbi enne, kui ta on läbi.

Praegu lähtume eeldusest, et energiahindade ja intressimäärade tõusu tekitatud negatiivne mõju majandusele on ajutine ning et taastumine algab juba suvel. Positiivset vaadet toetavad ka oodatust tugevamad makro- ja kasuminäitajad. Teisalt tuleb tõdeda, et Lähis-Ida konflikti lõpptulemust ei ole võimalik ette näha ning eskalatsioonirisk püsib.