Maksuküürust tulenev palgalisa läks enamjaolt tarbimisse, jõukamad panid raha kasvama

Statistikaameti andmete kohaselt kasvas jaekaubanduse müügimaht tänavu veebruaris ligi viis protsenti ja märtsis seitse protsenti. SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juhi Elisabet Visnapuu sõnul ei ole maksuküüru kaotamisest tekkinud lisaraha seni oluliselt suurendanud keskmise sissetulekuga inimeste säästmisvõimekust, vaid kulunud peamiselt igapäevaste vajaduste katmiseks. 

Alates 2026. aasta jaanuarist jõustunud tulumaksureformiga kehtestati maksuvabaks miinimumiks 700 eurot kuus, mis tähendab keskmise palga teenijale ligi 1800 eurot lisaraha aastas. Kui algselt eeldati, et maksuküüru kaotamisest tekkiv vaba raha võiks suurendada inimeste kindlustunnet ja säästmisvõimekust, siis selgub, et lisaraha suunati eeskätt igapäevaste kulutuste katmiseks.

“Maksuküüru kaotamine ei ole seni toonud kaasa märkimisväärset muutust inimeste finantskäitumises. Kuigi netosissetulekud on kasvanud, panustavad hoiuste kasvu jätkuvalt peamiselt keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed,” avas SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.  

Panga andmetest nähtub, et kogumis- ja tähtajalise hoiuse mahtude kasvu taga on esimeses kvartalis peamiselt klient, kelle kogumisvõimekus oli keskmisest suurem juba enne maksumuudatust. Kui kokku oli eraisikute hoiuste kasv aasta algusest oli SEB-s 3,2%, siis jõukam klient* panustas 5,9% kasvuga. Samal ajal kasvas Statistikaameti andmetel jaekaubandusettevõtete müügimaht 2026. aasta veebruaris ligikaudu 5% ja märtsis 7% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Ka aasta alguses SEB korraldatud uuringust, et maksuvõit süüakse ära ning vaid jõukam osa ühiskonnast suunab raha kasvama. Vastanutest 30% hindas, et lisaraha läheb jooksvateks kuludeks ehk toidule, arvete tasumiseks ja transpordile. Kogumis- ja investeerimisplaanid olid 22%-l, kuid peaaegu samapalju oli neid, kes ei olnud veel otsustanud, mida lisarahaga teha. Ligi 9% plaanis koguda eesmärgiga lubada endale mõnusat elamust või reisi. Laene soovis kiiremini tagasi maksta 8% ning sama palju oli neid, kes plaanisid raha kõrvale panna suuremateks ostudeks nagu elektroonika või kodumasinad. 

„Kuigi sissetulekud suurenesid, kasvasid samal ajal ka igapäevased kulud. Aasta alguses tõusid nii energia- kui ka kütusehinnad ning see avaldas otsest mõju leibkondade rahakotile. Sellises olukorras on arusaadav, et lisaraha kasutatakse esmalt jooksvate väljaminekute katteks, mitte pikaajalise kindlustunde kasvatamiseks. Samas näeme panga andmetest, et jõukam klient, kes ka muidu viiekohalisi summasid hoiustab, on oma mahte maksuküüru kaotamise järgselt nii kogumis- kui tähtajalises hoiuses veelgi suurendanud,“ selgitas Visnapuu.

Tema sõnul näitab praegune pilt, et maksusüsteemi muutuse mõju inimeste majanduslikule kindlustundele võib avalduda aeglasemalt kui esialgu oodati. „Maksuküüru kaotamine iseenesest ei muuda inimeste finantskäitumist üleöö. Otsuseid mõjutab eelkõige see, kui kindlalt oma igapäevakulude ja tuleviku suhtes end tuntakse, küll aga on seni kindlad võitjad jaekaupmehed,“ lisas Visnapuu. 

*Jõukama inimese all defineeritakse panga klienti, kelle likviidsete varade maht ületab vähemalt 40 000 eurot. 


Kontakt:

Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 56631925  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee