SEB uuring: maksuvõit süüakse ära, jõukamad panevad raha kasvama
Maksuküüru kadumisega tekkinud lisaraha läheb peaasjalikult igapäevakuludeks ning ligi neljandik palgasaajatest on valmis koguma või investeerima, näitab SEB tarbijauuring.
Tänavu jõustus tulumaksureform, mis kehtestas maksuvaba miinimumi 700 eurot kuus. Keskmise palgaga inimene saab sel moel lisaraha 1800 eurot aastas.
„Ühes kuus keskmiselt lisanduvad 150 eurot on paljude jaoks teretulnud pere-eelarve turgutus. Ootuspäraselt kulubki lisaraha igapäevaostudeks, kuid hea on tõdeda, et ligi veerand palgasaajatest mõtleb ka tagavara kogumisele ja kasvatamisele,“ märkis SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.
Vastanutest 30%-l läheb lisaraha jooksvateks kuludeks ehk toidule, arvete tasumiseks ja transpordile. Kogumis- ja investeerimisplaanid on 22%-l, kuid peaaegu samapalju on neid, kes ei ole veel otsustanud, mida lisarahaga teha.
Ligi 9% kogub eesmärgiga lubada endale mõnusat elamust või reisi. „Laene maksab tagasi 8% ning sama palju on neid, kes panevad raha kõrvale suurema ostudeks nagu elektroonika või kodumasinad. Üllatas, et ükski vastanu ei kavatse anda seda raha heategevuseks,“ lisas Visnapuu.
Kõrgepalgalised panevad lisaraha kasvama
Nagu võis eeldada, siis igapäevakulusid katavad lisarahaga inimesed, kelle keskmine netosissetulek on kuni 1250 eurot kuus. Selles rühmas kulutab ligi kolmandik selle toidule, transpordile ja teistele jooksvatele kuludele.
„Kogumis- ja investeerimismõtted tekivad palgasaajatel, kelle keskmine kuusisstulek on 2250 eurot ja üle selle. Nende seas on investeerijate osakaal üle 40% ning 2500 ja enam teenivate inimeste puhul panevad raha kasvama üle poole inimestest,“ sõnas Visnapuu.
Suuremateks ostudeks ning reisimiseks panevad maksuküüru kaotamisega tekkivat raha kõrvale keskmise sissetulekuga leibkonnad.
Raha läheb peamiselt jooksvateks kuludeks Ida-Virus ja Raplamaal
Jooksvateks kuludeks läheb lisaraha kõige rohkem Ida-Virumaal (42%) ning Raplamaal (39%) ning kõige vähem Pärnu-, Tartu- ja Jõgevamaal.
Kogumine ja investeerimine on eelistatud valik Läänemaal (36%), Saaremaal (31%) ning Tartus ja Tallinnas (26%), Põlva- ning Viljandimaal on sellised plaanid vaid kümnendikul vastanutest.
Suuremate ostude jaoks panevad kõige agaramalt raha kõrvale Jõgevamaa elanikud (19%) ning reisi või muu elamuse jaoks koguvad teistest rohkem võrulased ning järvakad (15%). Laene maksavad teistest sagedamini tagasi Raplamaa (17%), Lääne-Virumaa ning Saaremaa (13%) inimesed.
SEB uuring viidi läbi koostöös uuringufirmaga Norstat 2026. aasta jaanuaris. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-74 aastat.
