Erik Laur: Riik kaasas riigivõlakirjade emissiooniga üks miljard eurot, kuid nõudlus on vähenenud
Täna toimunud Eesti riigivõlakirjade emissiooni käigus kaasati üks miljard eurot. Kogunõudlus ulatus 2,5 miljardi euroni, millest investoritele allokeeriti võlakirju ühe miljardi euro eest. See kinnitab, et turul on jätkuvalt huvi võlakirjade vastu, kuigi nõudlus jäi sel korral alla varasematele emissioonidele.
Ajalooliselt on Eesti riigivõlakirju märgitud keskmiselt seitse korda üle, kuid täna jäi ülekatvus märgatavalt väiksemaks. Koguhuvi 2,5 miljardi euro ulatuses jäi alla ka eelmisele emissioonile, mil ligi 500 miljoni euro suurune emissioon märgiti üle enam kui seitse korda ja kogunõudlus ületas 3,5 miljardit eurot.
Toona maksti investoritele mid-swap’i taseme suhtes 72 baaspunkti preemiat ning võlakirja tootluseks kujunes 3,181 protsenti. Tänase emissiooniga kaasati küll suurem maht ja pikema tähtajaga raha, kuid kõrgema intressiga 3,609 protsenti. Samas on märkimisväärne, et mid-swap’i taseme suhtes makstud riskipreemia oli seekord väiksem kui eelmise aasta lõpus ja jäi tasemele MS + 60 baaspunkti.
Geopoliitiline ebastabiilsus on riskitaju tõstnud
Viimati maksis Eesti riik pikaajalise võlakirja emissioonil nõnda madalat riskipreemiat 2020. aastal, mil rahastamine toimus ligikaudu mid-swap +30 baaspunkti tasemel. Siiski pole otsene võrdlus toonase perioodiga täielikult adekvaatne.
Enne pandeemiat ja geopoliitilise olukorra halvenemist oli Eesti riigivõlg Euroopa kontekstis marginaalne, ulatudes umbes kaheksa protsendini SKP-st. Samuti ei olnud veel täiemahuliseks paisunud sõda Ukrainas, mis on viimastel aastatel suurendanud kogu regiooni krediidiriski tajumist investorite poolt. Seega tuleb madalamat riskipreemiat hinnata olulisest keerukamas riskikeskkonnas.
Kohalikul börsil noteerimise mõju hinnale
Tänase emissiooni oluline eripära oli, et emiteeritud võlakiri noteeritakse kohalikul börsil ja emiteeriti kohalike seaduste alusel. See on suur samm edasi Eesti kapitalituru arendamisel, kuid selle mõju emisiooni hinnale on keeruline täpselt mõõta.
Eesti 2034. aasta riigivõlakiri kaupleb praegu umbes 3,3 protsendi tasemel. Arvestades tõusvat intressikõverat, siis võiks pelgalt tähtajapikenduse põhjal eeldada umbes 15 baaspunkti kõrgemat intressitaset. Sellele lisandub tavapärane emissioonipreemia, mis jääb enamasti vahemikku 5–10 baaspunkti.
Samas näitas 2025. aasta oktoobris toimunud sama võlakirja lisaemissioon, et Eesti puhul võib emissioonipreemia olla isegi nullilähedane. See viitab tugevamale investorküsimusele Eesti võlakirjade järele paljude teiste emitentidega võrreldes.
Tegelik hinnatase vs tegelik tulemus
Tänase võlakirja tootluseks võinuks selliste eelduste kohaselt kujuneda ligikaudu 3,55 protsenti, mis viitab võrreldes tegeliku tulemusega mõnevõrra soodsamatele finantseerimistingimustele.
Siiski jääb keeruliseks täpselt eristada, kui suur osa hinnast tulenes emissiooni ajastamisest ning turutingimustest ja kui palju maksis Eesti riik täiendavalt selle eest, et tuua turule uus kohaliku noteeringuga instrument. Nende kahe komponendi – emissioonipreemia ja nn koduturu efekti – eristamine ei ole praktikas üheselt määratav.
Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler
