SEB majandusprognoos: Eesti majandus kasvab tänavu 2,5 protsenti ebakindlusest hoolimata
- Majanduse lähiväljavaade sõltub otseselt Hormuzi väina kriisi lahenemisest, sest ilma energia- ja toorainevoogude taastumiseta pole positiivsed prognoosid Euroopale realistlikud.
- Eesti siseriiklik tarbimine on pöördumas kasvule ning viimaste kuude geopoliitilised ja majanduslikud vapustused pole suutnud seda hoogu murda.
- Eesti majandus kasvab tänavu eratarbimise ja investeeringute toel, kuid pikemas vaates pidurdavad arengut tööstuse nõrkus ja uute kasvumudelite puudumine.
Eesti majandus taastub 2026. aastal ebakindlast väliskeskkonnast hoolimata. Kasvu toetavad eelkõige eratarbimise taastumine ja investeeringud, ent pikemas vaates jäävad arengut pidurdama tööstussektori nõrkus ja vajadus uute kasvumudelite järele.
Positiivsed majandusprognoosid pole Hormuzi kriisi lahendamiseta võimalikud
Aasta esimene pool kinnitab järjepidevalt, kui ettearvamatu on praegune maailmamajandus. Geopoliitilistest kriisidest on keskseim Hormuzi väinas toimuv, mis mõjutab otseselt energiahindasid ja takistab tooraine jõudmist piirkondadesse, kus neid enim vajatakse.
Võimatu on prognoosida, kui kaua praegune kriis kestab. Seetõttu tugineb SEB seekordne majandusprognoos finantsturgude eeldusele, et Hormuzi väin avaneb lähikuudel. See stsenaarium ei ole garanteeritud, kuid selle realiseerumis korral on maailmamajanduse vaade mõõdukalt optimistlik.
Eesti eksportijatel tasub pilgud suunata Rootsi
Kallim energia ja tarneprobleemid mõjutavad enim Euroopa majandust. SEB prognoosi kohaselt kujuneb euroala tänavuseks majanduskasvuks 0,8 protsenti. Saksamaa majanduskasv jääb 0,6 protsendi juurde, mis on küll tagasihoidlik, kuid eelmise aastaga võrreldes kolm korda suurem!
Sarnaste väljakutsete ees seisab ka Soome, kellele prognoositakse 0,7-protsendilist majanduskasvu. Selgelt positiivsem on vaade Rootsile, kus SKP peaks tänavu kasvama 2,6 protsenti – see pakub olulist tuge ka Eesti eksportijatele.
Eesti majandust toetab eratarbimine
Eestis on 2026. aastal oodata viimaste aastate kiireimat majanduskasvu. SEB prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 2,5 protsenti. Peamine tugisammas on tarbijanõudluse taastumine.
Kuigi inflatsioon ja energiahinnad on tõusnud, ei kaalu need üle viimasest tulumaksumuudatusest sündinud reaalpalga kasvu. Tarbijate kasvanud isu kinnitavad ilmekalt viimastel kuudel kiirelt suurenenud müük jaekaubanduses. Majandusele annavad hoogu ka riiklikud investeeringud taristuehitusse, kuid rolli mängib ka erasektor.
Fundamentaalsed probleemid pärsivad Eesti pikaajalist majanduskasvu
Eesti majanduse suurimaks väljakutseks kujuneb järgmise arenguhüppe leidmine. Juba kümmekond aastat on Eesti majanduskasvu aidanud alal hoida tehnoloogiaettevõtete kiire võidukäik, samas kui traditsioonilistes majandusharudes – eriti tööstuses – on kasv vindunud.
Põhjus on nii peamiste sihtturgude nõrk areng kui ka tõsiasi, et siiani edukad olnud ärimudelid ei toimi enam endisel moel. Madalam majanduskasv suurendab survet ka riigirahandusele ning pikemas vaates muutub vältimatuks arutelu maksutõusude ja kulude kärpimise üle, millele annavad vastuse 2027. aasta riigikogu valimised.
Finantsturud ülehindavad intressitõusude ulatust
Majanduse väljavaateid mõjutavad olulisel määral intressimäärad. Kuigi inflatsioon on seni püsinud kontrolli all, on finantsturgudel kasvanud ootus, et kallim energia kandub kiiresti üle laiemasse hinnatõusu ning sunnib keskpanku intresse tõstma.
SEB hinnangul ei ole 2022. aasta kogemused tänasesse olukorda üksühele ülekantavad. Värske prognoosi järgi teeb Euroopa Keskpank sel aastal tõenäoliselt ühe ennetava 0,25-protsendilise intressitõusu. USA-s võib soodsate arengute korral aasta lõpus oodata hoopis sama suurt intressilangetust.
