Millele kulutavad Balti riikide pensionärid?
Balti riikides tähendab pensionile jäämine sageli keerulist toimetulekut ning rahalisi raskusi – pensionile minnes langeb Eesti inimeste sissetulek keskmiselt 34 protsendini viimasest sissetulekust. Samas ei kao pensionile jäädes vajadus tasuda toidu, ravimite ja eluaseme eest. Et vanaduspõlve kuludega paremini toime tulla, soovitab ekspert eelistada fondipensionit, mis võimaldab kogutud rahal edasi kasvada ka juba pensionil olles.
Kolmes Balti riigis läbiviidud uuringust nähtub, et pensionil olles on fookuses eelkõige esmavajadused – toit, kommunaalkulud ja ravimid. See on igati ootuspärane, kuid samas väärtustatakse üha enam ka elukvaliteeti tõstvaid kulutusi, nagu riided ja reisimine.
„Kuna üha mugavamas ühiskonnas ootused täisväärtuslikule elule suurenevad, peaksid järjest enam inimesed varakult läbi mõtlema, millist elustiili nad tulevikus soovivad ja kuidas seda rahaliselt endale lubada saaks,“ kommenteeris SEB Varahalduse juht Gert Vilms.
Eesti pensionärid peavad vanaduspõlves lõunanaabritest enam arvestama finantskohustustega
Pensioni eelarvest kaetakse esmalt toidu ning kodu ülalpidamise kulud. See on sarnane nii Eestis kui Leedus. Järgnevad kulutused ravimitele ning transpordile. Lätis aga peetakse esmajärjekorras hädavajalikuks ravimeid ja kommunaalkulusid (vastavalt 78% ja 73%) ning alles seejärel toovad vastajad välja kulutused toidule (66%).
Kulutusi riietele, reisimisele ja meelelahutusele peetakse pensionil olles vähem oluliseks – Balti riikide pensionäridest on kõige reisihimulisemad leedukad.
Eestis seevastu tajutakse finantskohustusi oluliselt teravamalt: laenumaksete vajadust nimetab Eestis viis korda rohkem (23%) inimesi (5% Leedus ja 4% Lätis). See võib viidata suuremale kodulaenu‑ või tarbimislaenu osakaalule Eesti pensionäride seas.
Kuidas pensionil olles paremini kuludega toime tulla?
„Selleks, et pensionil olles paremini hakkama saada ja ka tulevikus kulutusi katta, on mõistlik teise sambasse kogutud raha väljamaksed teha järk-järgult läbi fondipensioni, mitte raha korraga välja võtta ning seda lihtsalt kontol hoida,“ avas Vilms.
Hetkel näitab 2025. aasta Pensionikeskuse statistika*, et enamasti võetakse teisest sambast kogu raha korraga välja: augusti alguse seisuga on ühekordse väljamakse avalduse esitanud üle 2400 inimese, seevastu fondipensioni on eelistanud vaid vähem kui 300 kogujat.
„Teadlikkus fondipensionist on siiski järjest kasvamas ning seda võimalust kasutatakse igal aastal järjest rohkem. Fondipensionit tasub kaaluda, et kogutud raha saaks edasi kasvada ning lisaks on fondipension tulumaksuvaba,“ selgitas Vilms.
SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna uuring toimus 2025. aasta aprillis ja selle viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales kokku 3004 vastajat Balti riikidest.
*Pensionikeskuse andmed: pensionieas väljamaksete statistika 2025. aasta augusti alguse seisuga 11.08.2025 https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/pensionieas-valjamaksete-statistika-2/
SEB pensionitooteid pakuvad SEB Varahaldus ja SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. Tutvuge tingimustega seb.ee ja pidage nõu asjatundjaga.
Lisainfo:
Kelly Kullerkupp
praktikant
SEB Pank
mobiil +372 57406220
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-meili aadress kelly.kullerkupp@seb.ee
