Rohepöörde hoogustamine – millised on ambitsioonid?
Viimase 150 aasta jooksul on Maa keskmine temperatuur kasvanud 1,5 kraadi võrra, mis on ka reaalselt tuntav erinevate kliimakatastroofide näol. Kuidas pank saab selles seisus meie planeeti aidata, räägivad jätkusuutlikkusest pangandusest SEB jätkusuutliku panganduse juht Evelin Allas ja SEB väike- ja keskmise suurusega ettevõtete segmendi juht Tatjana Vakulenko.
Organisatsioon World Wildlife Fund on öelnud, et me tarbime ressurssi ja paiskame CO2 õhku mitte ühe planeedi, vaid 1,6 planeedi eest, mis tähendab, et me elame justkui võlgu. „Kelle arvelt? Ikka meie ja meie tulevaste põlvede arvelt,“ arutleb Vakulenko ning lisab, et ressursid tõepoolest on piiratud. „Kui see panna panga keelde, siis me elame rohkem kui pool aastat justkui krediitkaardiga,“ täiendab Allas.
Keskkonnasõbralik rahapaigutus
Pangal on rohepöördel oluline roll, aidates majandust mõistlikult juhtida, finantseerides jätkusuutlikke ning keskkonnasõbralikke projekte. Näiteks finantseeris SEB Grupp Alexela ja Infortari ühist ettevõtet Eesti Biogaas, mis toodab biolagunevatest jäätmetest gaasi. Hiljuti tuli SEB välja ka väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud rohelise mikrolaenuga, mis on mõeldud päikesepaneelide ja elektriautode laadimisjaamade soetamiseks. Need on aga vaid mõned näited.
„Kui me räägime sellest, mida pank veel teha saab ja mida meie haldurid on ka aastaid teinud, siis on see jätkusuutlikkuse teemal klientide nõustamine ja selles protsessis võimalike riskide hindamine,“ ütleb jätkusuutlikkuse panganduse juht ning lisab, et pank kaardistab ka ära erinevad riskisektorid. See puudutab näiteks põllumajanduse-, transpordi-, laevanduse-, metsanduse-, ja kaevanduste sektoreid.
„Oleme kaardistanud riskisektorid ning kohtume regulaarselt oma klientidega, et arutleda, kuidas nende ökoloogilist jalajälge vähendada,“ ütleb Allas. „On oluline, et pank oleks sel teekonnal kliendile hea nõuandja,“ täiendab ta. Samuti tuleb meeles pidada, et jalajälje vähendamise näol on tegemist protsessiga ning ettevõtteid tuleb sel teekonnal toetada ja julgustada.
Lisaks kõigele, on erinevates uuringutes selgunud, et SEB panga kliendid tarbivad meelsamini nende ettevõtete tooteid, kes tegelevad ka jätkusuutliku majandamisega. „Kliendid on tagasisidestanud, et on nõus ka rohkem maksma, kui nad teavad, et toode või teenus ei ohusta kuidagi keskkonda või siis hoopis kaitseb seda,“ kinnitab Evelin Allas.
Vahend jalajälje kaardistamiseks
Hiljuti viis SEB väike- ja keskmise suurusega ettevõtete seas läbi Baltiülese uuringu, et saada ülevaade, mis motiveerib ettevõtteid jätkusuutlikusse investeerima. Eesti puhul oli suurimaks motivaatoriks konkurentsieelise saamine, Läti ja Leedu jaoks riiklikud toetused.
„Rõõm on tõdeda, et nii väikesed kui ka keskmise suurusega Eesti ettevõtted näevad jätkusuutlikkuse teemat läbi selle, et kui täna olla selles valdkonnas agaram ning eesrindlikum, siis ka kliendid ja partnerid oskavad seda hinnata,“ kirjeldab Vakulenko.
Investeeringud ja toetused
Uurides, millistesse rohelahendustesse ettevõtted oleksid nõus investeerima, vastasid kõikide Balti riikide ettevõtete esindajad, et need oleksid päikesepaneelid. Lätis ja Leedus olid teisel kohal elektriautod, Eestis oli see neljandal kohal. „Siin ongi võimalik olla riigil toetuste kaudu aktiivsem,“ arutleb segmendi juht ning lisab, et kui Lätis ja Leedus on elektriauto soetamiseks riiklikud toetused, siis Eestis need hetkel puuduvad. „Aga need asjad käivad ikka käsikäes, mida suurem toetus, seda rohkem elektriautosid,“ rääkis Vakulenko ning lisab, et ainult riiklikest toetustest ei piisa.
Elektriautode populaarsuse tõstmiseks on oluline ka näiteks laadimisjaamade infrastruktuuri arendamine. Samuti on üleüldise keskkonna hüvanguks valmis investeerima 20% Eesti ettevõtetest. Tatjana Vakulenko kinnitab, et see arv on võib tunduda väike, kuid nähtust põhjendab ta järgmiselt: „Rohepööret ei ole võimalik viia läbi ilma, et sellel oleks ka majanduslik otstarve. Kui kliendid suudavad seda näha, on motiiv olemas ning siis on seda ka kergem ja loogilisem teha.“
Kui täna mõõdavad oma jalajälge vähesed Eesti ettevõtted, siis peagi tuleb seda tegema hakata kõikidel ettevõtetel. „SEB koos teiste pankadega on kaasatud läbi Pangaliidu projekti, et luua Eestis ühtset platvormi, mille abil ettevõtetel tulevikus on võimalik oma jalajälge kaardistada. Aastal 2024. oodatakse suurettevõtetelt 2023. aasta numbreid, väike- ja keskmise suurusega ettevõteteni jõuab see veidi hiljem“ ütleb Allas.
Rohelisest rohelisemaks
Lisaks ökoloogilise jalajälje mõõdiku disainile on SEB pangal mitmeid eesmärke ja ambitsioone rohepöörde elluviimiseks. Eraklientide jaoks on edasiarendusel mobiilirakendus MyFootprint, mis aitab mõõta elustiili ning teada saada, kuidas on võimalik oma igapäevast jalajälge väiksemaks muuta. Rakendus aitab inimestel mõista, milline on nende elustiili – kas oleks võimalus midagi taaskasutada, tarbida mõistlikumalt või süüa näiteks rohkem kohalikke tooteid. Samuti on SEB-l eesmärk pakkuda tulevikus kõikidele oma klientidele ainult taaskasutatud materjalist pangakaarte.
„Klientidel on keskmiselt kuni kolm pangakaarti kasutuses. Muutes see hulk plastikut loodussõbralikuks materjaliks on loodusele juba väga suur muutus,“ ütleb Allas. Samuti on plaan luua kõikidele pangatoodete kõrvale keskkonnasõbralikum alternatiivne pangatoode. „Võimalusel pakume kliendile kindlasti keskkonnasõbralikumat toodet,“ kinnitab ta ning lisab, et eesmärk on suunata kliente teadlikult tarbima kestlikumaid lahendusi.
Samuti on pangale oluline võrdsete võimaluste pakkumine kõikidele klientidele. „Pakume juba aastaid viipekeelset nõustamist ning hetkel arutame just seda, kuidas saaksime viipekeelset tõlki kaasata ka videonõustamistele,“ kinnitab Allas. Sarnaselt on kaardistatud mitmed teenused, mille osas lähiajal lahenduseni jõutakse: muuta sularahaautomaadid veelgi kättesaadavamaks liikumisraskustega inimestele, muuta kodulehte sel moel, et seda oleks mugav kasutada kõikidel meie klientidel, pakkuda mugavat makseterminali lahendust ka vaegnägijatele jms.
Vaata rohkem: Rohelised tooted ja teenused | SEB
Lisainfo:
Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
Telefon +372 5560 9962
katre.karner@seb.ee
