Elektriautodele üleminek seisab magalarajoonide olematu laadimistaristu taga

Euroopa Liit, sealhulgas Eesti, on seadnud eesmärgiks saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Suurimaks väljakutseks on seejuures transpordi ümberkujundamine. Elektriautode müük Eestis on aga hakanud viimastel kuudel pidurduma, sest valdkonna entusiastid ja tulihingelisemad pooldajad on oma elektriauto juba soetanud. Oluline murdepunkt elektriautode omaksvõtuks, ehk viie protsendi piir, on aga jätkuvalt kaugel - hetkel räägime Eesti puhul veidi enam kui 6000-st registreeritud elektriautost autoregistris. Vajame järgmist sammu, mis tagaks magalarajoonides elektrifitseeritud sõidukitele üleminekuks vajaliku laadimistaristu. See pole aga võimalik ilma riigi ja kohalike omavalitsuste selge toeta.

Ostutoetus ei täida oma eesmärki

Tänaseks on enam kui selge, et Keskkonna Investeeringute Keskuse poolt pakutav elektriauto ostutoetus ei täida sellisel kujul oma eesmärki. Toetussumma on tänuväärne, kuid mitte piisav selleks, et mõjutada kliendi valikut. 
Korraliku elektriauto soetamine on täna kallis lõbu, seda väidet toetab ka SEB Liisingu statistika - kui visata pilk 2023. aastal finantseeritud elektriautopargile, näeme väga suurt osakaalu sõidukeid, mis toetuse saamise tingimustele ei vasta. Nimelt peegeldavad andmed trendi, et eestlased eelistavad kalleid elektriautosid. Täna on keskmine elektriauto soetaja Tallinnas ja Harjumaal elav, eramut omav ning keskmisest kõrgemat palka teeniv inimene. 

Magalarajoonide esimeseks probleemiks on parkimine

Täna igapäevaselt elektriautot kasutavad, enamasti eramutes või uuemates kortermajades elavad, inimesed ei näe tegelikult laadimisvõrgus või mingit probleemi. Esiteks laetakse enamasti kodustes tingimustes, teiseks on nad hästi kursis avalike laadijate asukohaga. 

Et elektriautode levik paisu tagant taas liikuma saada, oleks riigi tasandil tarvis leida võimalused laadimistaristu toetamiseks ka magalarajoonides. Täna on laadimiskohti pakkuvad ettevõtted teinud seda omavahenditest – see ei ole aga odav. Lisaks on elektri hind avalikes laadimisjaamas kordades kallim sellest, millega saaks autot laadida kodustes tingimustes. 

Mugav lahendus korterelamute inimestele annaks võimaluse elektriautode müügi uuele tasemele viimiseks. Täna on aga vanad magalarajoonid lihtsama ja lahendamata mure ees – parkimine. Autosid on sellistes rajoonides rohkem, kui võimalusi ning seejuures on mure kinni ka harjumuses, kus kohal autot peab saama parkida maja ette. Olemasolevad autod pargitakse täna potentsiaalsetele laadimiskohtadele ning korteriühistul maad, kus laadimist eraldi korraldada, ei ole. Kuidas soovib ja oskab kohalik omavalitsus ära lahendada nende inimeste mure, kes ei ela eramus, kuid sooviksid väga elektriautot omada? 

Nokk kinni, saba lahti

Eraettevõtja ei näe ilma omavalitsuste toetusteta magalarajoonidesse võimalust suuremate investeeringute tegemiseks, sest puuduvad nii tehnilised lahendused kui ka olemasolevad elektriautode omanikud, kelle nimel arendusteekond ette võtta. 

Kortermaja elanik näeb aga probleemi vastupidiselt kahes asjas – laadija asub tema elukohast liialt kaugel (üldjuhul lähima kaubanduskeskuse parklas) ja laadijast pakutav elektri hind ei ole taskukohane. Ratsionaalsust hindavat eestlast kallid ülalpidamiskulud ja kaasnev ebamugavus elektriauto soetamist aga kindlasti kaaluma ei köida. 

Rein Karofeld
SEB Liisingujuht

Lisainfo:

Maarja Lumiste
Kommunikatsioonispetsialist
SEB Pank

Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee