Intressid löövad aktsiatele häirekella

15.10.2026 - 14:36

Üleilmne aktsiaturg on alates septembrist olnud majanduse kosumise märkidest hoolimata nõrgapoolne. Seda just globaalse indeksi baasvaluutas ehk USA dollaris mõõdetuna. Euros arvestava investori jaoks on pilt küll märgatavalt rõõmsam, kuid seda üksnes seetõttu, et dollar on viimase pooleteise kuuga euro suhtes tugevnenud ligi 4% võrra. Aktsiaturu üks peamisi murekohti oli võlakirjade müügilaine, mida ajendasid makrokeskkonna paranemine, kõrged energiahinnad, keskpankade karmim hoiak ja poliitiliste riskide süvenemine.

Võlakirjade tulusused ei ole veel nii kõrged, et majanduskasvu peatada, kuid nende kiire tõus hoiatab aktsiaturu võimaliku korrektsiooni eest. Majanduse ja aktsiaturu nõrkuse vältimiseks oleks vaja energiahindade langust või keskpankade leebemaid sõnumeid intressimäärade kohta. Eeldame, et võlakirjatulususte tipp on lähedal, ning hoiame aktsiate osakaalu neutraalsena.

Tõusvad võlakirjade tulusused survestavad aktsiaid

Aktsiaturg on võlakirjade tulususte tõusu seni võtnud üpris rahulikult. Samas võis täheldada pingete süvenemist, sest liikumised võlakirjaturul on olnud märkimisväärsed. Näiteks septembris kerkis USA kümneaastase riigivõlakirja tulusus kuuga enam kui 0,5 protsendipunkti, 5,28%-ni, saavutades kõrgeima taseme alates 2007. aastast. Saksamaa kümneaastase riigivõlakirja tulusus tõusis sama kuuga 0,27 protsendipunkti, 3,59%-ni, mis on kõrgeim tase alates 2009. aastast. Sealt alates on tulusused küll veidi langenud, aga pinge püsib.

Võlakirjade tulususte tõusus on oluline roll keskpankade järjest karmimal rahapoliitikal, mille eesmärk on hoida inflatsioon kontrolli all. Nii Euroopa Keskpank kui ka USA Föderaalreserv on alustanud intressimäärade tõstmise tsüklit. Septembris tõstsid mõlemad keskpangad baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra ning turg ootab mõlemalt järgmise aasta lõpuni veel kuni kolme intressitõusu.

Majanduskeskkond toetab endiselt aktsiaturge

Kuigi võlakirjade tulusused tekitavad muret, on majanduskeskkond endiselt aktsiatele soodne. Üleilmne töötleva tööstuse ostujuhtide indeks (PMI) tõusis septembris nelja aasta kõrgeimale tasemele ehk 53 punktini ning uute tellimuste maht kasvas veelgi. Meeldetuletuseks: indeksi väärtus üle 50 punkti viitab sektori kasvule ja alla 50 punkti selle kahanemisele.

Majanduse vastupidavusele viitas ka teenindussektori PMI tõus kuuendat kuud järjest, 54,5 punktini. Makrokeskkonna tugevust kinnitab börsiettevõtete kasumiprognooside jätkuv paranemine. Seega ei ole energiahindade ja intressimäärade tõus majandust seni märgatavalt nõrgestanud, kuid selle suundumuse jätkumine võib ühel hetkel anda tõsise hoobi.

Nafta hind taandus veidi pärast järsku tõusu

Energiahinnad on praegu üks peamisi inflatsioonisurve allikaid ning talve lähenedes on pinged kasvamas. Septembri esimesel poolel tegi nafta hind hoogsa tõusu, kui Jeemeni huthi mässulised tekitasid probleeme Punase mere väljapääsu ümbruses ja pommitasid Saudi Araabia ida-läänesuunalist naftajuhet. Brenti toornafta hind kerkis septembri keskel ligi 109 dollarini barreli kohta, kuid on seejärel veidi taandunud.

Naftaturu mõningasele rahunemisele aitas kaasa asjaolu, et USA loobus huthide ründamisest ning Trump püüab enne Kongressi novembrikuiseid vahevalimisi vältida Lähis-Ida konflikti teravnemist. Nafta hinna kõrval on tõsiseks probleemiks rafineeritud naftatoodete, eriti diisli- ja lennukikütuse hinnatõus. Positiivse märgina võib aga näha seda, et naftatarnete maht Hormuzi väina kaudu näib olevat kasvanud ning diislikütuse hind on septembri keskpaigast langenud üle 10%, vähendades survet inflatsioonile ja intressimääradele.

Kuidas võivad võlakirjad aktsiaturgu kahjustada?

Intressimäärade ja võlakirjade tulususte tõus võib aktsiaturgu mitmel viisil negatiivselt mõjutada. Otsese mõjuna suurendab võlakirjade tulususte kasv nende atraktiivsust investeeringuna võrreldes aktsiatega, sest aktsiatelt oodatakse varasemast suuremat riskipreemiat.

Üks peamisi kaudseid mõjusid on ettevõtete ja majapidamiste intressikulude kasv, mille tõttu on ettevõtted sunnitud piirama investeeringuid ning majapidamised tarbimist ja eluasemete ostmist. Selle tulemusel majandus üldiselt jahtub ning ettevõtete kasv ja kasumid nõrgenevad. Kõige tõsisem oht oleks tulususte järsk tõus tasemele, mis käivitaks majanduslanguse ja niinimetatud karuturu. Lähiajal on väga negatiivse stsenaariumi käivitumist siiski raske ette näha, sest intressimäärade tõus on seni olnud kooskõlas nominaalse SKP kasvuga.

Mis paneks võlakirjade tulusused langema?

Nagu eespool märgitud, avaldab võlakirjade tulususte jätkuv tõus lõpuks negatiivset mõju nii majandusele kui ka aktsiaturule. Peamisi mõjureid vaadates on selge, et tulususte tõusutrendi võiksid enne kriitilise taseme saavutamist murda eelkõige kaks tegurit: nafta ja diislikütuse hinna langus või keskpankade pööre leebema rahapoliitika poole. Samas sõltub rahapoliitika suund suuresti energiaturu arengust.

Energiaturu stabiliseerumine sõltub eelkõige geopoliitilistest arengutest, millega kaasneb endiselt palju ebakindlust. Lisaks mõjutab võlakirjaturgu üha enam poliitiline ebakindlus nii Euroopas kui ka Ühendriikides. Praegu on investorite tähelepanu suunatud eelkõige USA Kongressi vahevalimistele 3. novembril. Üldiselt võib eeldada, et võlakirjade tulusused varem või hiljem langevad, kuid aktsiaturu seisukohalt on suur erinevus, kas selle toob kaasa Lähis-Ida konflikti lahenemine või majanduse jahtumine.

Vaatamata riskidele hoiame mõõdukalt positiivset vaadet

Võlakirjade ulatuslik müügisurve tekitab investoritele keerulise olukorra. Majandusnäitajad toetavad endiselt aktsiate tõusutsüklit ning võlakirjade tulusused ei ole veel nii kõrged, et seda suundumust muuta. Samal ajal hoiatavad intressimäärade tõus, suuremad turukõikumised ja poliitilise riski kasv aktsiaturu võimaliku korrektsiooni eest.

Meie põhistsenaariumi järgi hakkavad tulusused siiski langema enne, kui majandus märgatavalt nõrgeneb, ning aktsiaturg lähikuudel pigem stabiliseerub. Arusaadavalt jälgib turg praegu geopoliitika kõrval pingsalt USA Kongressi vahevalimisi, vaagides selle võimalikke mõjusid USA majanduse arengule.