3 põletavat küsimust, mis täna investoritele enim huvi pakuvad
Möödunud nädalavahetusel toimunud investeerimisfestival Toosikannus tõi kokku Eesti investeerimiskogukonna tipud. Üritusel investorite poolt kõige sagedasemalt uuritud küsimustele vastab SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.
“Sooviksin alustada kinnisvarasse investeerimisega. Kuidas ma seda teha saan?”
Kinnisvarasse investeerimine kogub Eestis ühe enam populaarsust, kuid sarnaselt teistesse varaklassidesse investeerimisega, tuleb teha eeltöö ning seada eesmärgid. Esmalt tasuks enda jaoks läbi mõelda, kas investeering on pikaajaline või lühiajaline (teisisõnu on tegemist flippimisega) ning sellest tulenevalt uurida, milline on sellel hetkel turuolukord pakkumiste ja nõudluse osas. Seejuures tuleks otsustada, kas kinnisvara on soov soetada väärtuse pikaajaliseks kasvatamiseks, lühiajaliseks investeeringuks või kiireks edasimüügiks.
Kui eesmärgid ja ootused on selgelt määratletud, on heaks abivahendiks maksevõime kalkulaatorid, mis aitavad hinnata erinevaid finantseerimisvõimalusi. Kodulaenuga finantseerimisel tuleks täiendavalt arvestada omafinantseeringu või mõne teise kinnisvara näol lisatagatise olemasoluga.
“Kogeme turgudel viimase kolme aastakümne suurimat ebakindlust. Kuidas ma saan selles olukorras kindel olla, et minu raha ja investeeringud on päriselt kaitstud?”
Kuigi inflatsiooni, tollimaksusõja ning ebakindla majanduskeskkonna survel suurenenud väärtpaberiturgude heitlikkus on tekitanud investorites kahtlusi ning pannud mõtisklema, kuidas oma raha ja investeeringuid tõhusalt kaitsta, tuleks esmalt mõista, et iga investeerimisotsus sisaldab teatavat riski ning täielikku garantiid investeeringute kasvamisele ei ole kunagi. Seejuures on esmatähtis regulaarsus ning pika investeerimishorisondi hoidmine.
Investorina tasuks veenduda, et investeerimisportfell oleks mitmekesine ning mitte ainult ei sisaldaks erinevaid varaklasse, vaid oleks ka hajutatud erinevate piirkondade ja sektorite vahel. Näiteks on võimalik portfellile anda täiendavat mitmekesisust alternatiivsete varaklasside lisamisega.
Selleks, et investorit kaitsta on ka krediidiasutused astunud mitmeid samme ning loonud erinevaid tagatisskeeme. Üheks selliseks on näiteks tagatisfond, mille kaudu on krediidiasutuse maksejõuetuse korral hoiustajate paigutatud vahendid ja investorite varad kaitstud. Tagatisfond tagab hoiused kuni 100 000 euro ulatuses ning investeeringud kuni 20 000 euro ulatuses.
“Olen aastaid kogunud ja investeerinud raha koos elukaaslasega, kuid hirm lahkumineku ja kogu portfelli kaotamise ees on suur? Kuidas end selles olukorras kaitsta?”
Elukaaslasega koos raha kogumine ja investeerimine on tihti mõlemale osapoolele motiveerivam ning seeläbi on võimalik saavutada ka suuremaid eesmärke. Samas on siinkohal äärmiselt oluline kokkulepete tegemine.
Esimese asjana tasuks ära määrata näiteks osaluse suurus, kelle nimel varad on ning kuidas on plaan jaotada tulu/kahjum. Kõige parem oleks selline kokkulepe teha kirjalikult või isegi notariaalselt.
Teiseks on oluline hoida lahus isiklikud ja ühised varad – ühiselt tehtud investeeringud olgu ühisel investeerimiskontol, isiklikud investeeringud alati isiklikul kontol. See annab selge ja läbipaistva ülevaate mõlemale osapoolele ning annab kaitset omaenda varale.
Kolmandaks tasub meeles pidada, et suhtlus on kõige aluseks. Raha on suhetes üks levinumaid konfliktiallikaid. Regulaarne avatud arutelu raha ning investeeringute üle näitab küpsust ja läbipaistvust ning ei anna võimalust erimeelsuste tekkimiseks.
Kui olete juba ühiselt kogumise või investeerimisega alustanud, kuid varasemad kokkulepped on jäänud sõlmimata, tasub edasiste arusaamatuste vältimiseks kirjalikult kokku leppida, kuidas olemasolevaid ja tulevikus lisanduvaid (rahalisi) varasid jaotada.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 56631925
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-meili aadress maarja.lumiste@seb.ee
