Victoria Tkatš: miks kogumisega alustamist pidevalt edasi lükatakse?

Säästmise ja kogumisega varajane alustamine tähendab tulevikus suuremat rahalist vabadust. Miks siiski nii paljud inimesed säästmisega algust ei tee? Võib tuua paralleele trenniga – me kõik teame, et vajame füüsilist aktiivsust, aga sageli jääme siiski diivanile istuma. Rahaasjade haldamine nõuab mitte ainult teoreetilisi teadmisi, vaid ka praktilist arusaamist numbritest ja protsentidest ning nende rollist meie igapäevaelus. Ei tasu ka unustada, et oluline on arvestada individuaalsete olude ja võimalustega, kui räägime säästmisest ja finantsmugavusest. Paljude inimeste jaoks on säästmine sageli äärmiselt keeruline või lausa võimatu: mõned suudavad koguda suuri summasid, samas kui teised vaevlevad igakuiste kulutustega, et üldse palgapäevani toime tulla. SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš selgitab finantsplaneerimise põhilisi alustalasid.

Püsikulud - 50% sissetulekust

Püsikulud hõlmavad kõiki regulaarseid väljaminekuid nagu eluasemekulud, kommunaalteenused ja toidukulud. Need kulud on vältimatud ja pidevad. Tasub olla tähelepanelik, et püsikulud ei kujuneks liiga suureks, kuna need võivad hiljem takistada säästmist ja investeerimist.

Soovid - 30% sissetulekust

Selle osa sissetulekust saab kulutada ilma süütunde või muretsemiseta näiteks hobidele, meelelahutusele, reisimisele või muule meeldivale tegevusele. Tasakaalustatud lähenemine võimaldab nautida elu, samas arvestada ka oma säästmise ja investeerimise vajadustega, kahjustamata oma pikaajalisi finantseesmärke.

Säästud ja investeeringud - 20% sissetulekust

Säästud on raha, mis tuleks kõrvale panna ettenägematute olukordade jaoks või lühiajaliste eesmärkide täitmiseks. See on vahepealne etapp enne suuremate investeeringute tegemist, mil on oluline kasvatada harjumus säästmiseks. Kuigi säästude protsent võib tunduda väike, on iga euro oluline ja aja jooksul saab summat kasvatada.

Investeeringud aitavad oma raha kasvama panna. Need võivad sisaldada aktsiaid, fonde, kinnisvara või muud, mis aitab oma rahast kasu lõigata. Mida rohkem investeerida, seda suurem on võimalus oma varanduse kasvatamiseks pikemas perspektiivis. Seega, kui tahta tulevikus paremat rahalist mugavust, peaksid investeeringud olema kindlasti osa finantsplaanist.

Tihti arvatakse, et säästmine tähendab loobumist kohvist, uutest riietest, meelelahutusest ja muudest asjadest, mida armastad. Tavaliselt soovitatakse säästa kuni pensionini, et siis lõpuks kulutama hakata. Tegelikult ei pea säästmine tähendama loobumist, vaid hoopis seda, et saab aga kulutada asjadele, mida tõeliselt naudid, samal ajal optimeerides vähem olulisi kulutusi.

Esimene samm tasub astuda juba täna

Sarnaselt füüsilise vormi arendamisele saab ka rahaasjades kõiki teadmisi ja harjumusi parandada. Alustada võiks oma kulutuste analüüsist ja mõelda läbi, miks tasuks hakata säästma ja investeerima. Tuleks seada realistlikud ja saavutatavad eesmärgid ning mõelda, kus on soov olla viie, kümne või kahekümne aasta pärast. Seejärel tuleks lihtsalt alustada eesmärkide poole liikumist. Iga väike samm loeb ja viib lähemale rahaliste unistuste poole. Edu saavutamisel pole paremat aega alustamiseks kui praegu.

Victoria Tkatš
SEB eraklientide segmendi projektijuht