Muuda keelt:

Eesti riik kaasas 500 miljonit eurot

21.10.2025 - 17:00

Täna toimus Eesti riigivõlakirjade emissioon, mille käigus emiteeriti 500 miljoni euro eest juba eksisteerivat ja 2034. aastal lõppevat riigivõlakirja. Emissioon kujunes igati edukaks, kui investorite huvi ulatus 3.5 miljardi euroni, mis tähendab seitsmekordset ülemärkimist. Kui algselt plaaniti raha kaasata mid-swap + 80 baaspunkti tasemelt, siis suure huvi tõttu langetati pakutavat intressi mid-swap + 72 baaspunkti tasemele. Praeguse mid-swap taseme juures kujuneks tootlus ligikaudu 3.20% tasemele.

Pikaajalise raha hind on langenud

Eesti riigi 2034. aastal lõppev võlakiri väljastati esmakordselt 2024. aasta jaanuari keskel ning siis saadi investoritelt laenu miljard eurot mid-swap + 70 baaspunkti tasemelt. Seega kujunes enam kui poolteist aastat tagasi võlakirjade tootluseks 3.348%. Vahepeal on aga intressitase Euroopas langenud – Euroopa keskpank on 2024. aasta algusest langetanud baasitresse kahe protsendipunkti võrra 4% tasemelt 2%-ni. Suuresti on sellest võitnud lühiajalised võlakirjad, mis on intressitasemest rohkem mõjutatud, kuid puutumata pole jäänud ka pikaajalised intressid Euroopas. Näiteks kümne aasta mid-swap tase on langenud 2024. aasta jaanuari keskpaigast 2.75% pealt 2.58%-ni ning kaheksa aasta MS tase 2.7% pealt 2.48%-ni. Seetõttu sai ka Eesti riik täna soodsamalt laenu kui võlakirja esmaemissioonil.

Eesti riskipreemia on vähenenud

Kui Eesti riigi 2034. aasta võlakiri emiteeriti, oli selle tootlus 1.1 protsendipunkti kõrgem kui Saksamaa võrdväärsel. Praeguseks on tootluste vahe kahanenud aga veidi madalamale kui 0.7 protsendipunkti ehk kui meie riigipaberi tootlus on praegu 3.15% tasemel, siis Saksamaa 2034. aasta kaupleb hetkel 2.45% tasemel.

Eesti riigi riskipreemia vähenemise taga on olnud mitu tegurit, millest üks on olnud ka geopoliitilise riski vähenemine. Lisaks sõja hirmu langusele on spreadi vähenemise taga ka Saksamaaga enda fiskaalpoliitika. Teadupärast on Euroopa suurim riik lubanud rakendada oluliselt lõdvemat eelarvepoliitikat järgnevatel aastatel, mis muudab ka meie võrdlemisi suure eelarvepuudujäägi vähem silmatorkavaks.