Uuring: majanduslik ebavõrdsus Eesti inimeste seas süveneb

30.10.2025 - 08:30

Samal ajal, kui enamik väikese sissetulekuga Eesti inimestest tõdevad, et nende rahaline olukord on viimase aasta jooksul halvenenud, ütleb märkimisväärne osa suure sissetulekuga inimestest, et nende finantsseis on 12 kuu jooksul paranenud, selgub SEB korraldatud uuringust. Eksperdi sõnul näitavad trendid majandusliku ebavõrdsuse suurenemist.

Uuringu kohaselt on viimase aasta jooksul enim halvenenud miinimumpalga saajate rahaline seis, kelle netosissetulek on kuni 750 eurot kuus – selles sissetulekugrupis vastas enam kui 70% küsitletuist, et nende majanduslik olukord on muutunud halvemaks.

Kõige enam on uuringu kohaselt viimase aasta jooksul paranenud suurema netosissetulekuga ehk kuus üle 2250 euro teenivate inimeste olukord. Nii näiteks tunnistasid oma finantsolukorra paranemist ligi 40% nendest küsitlusele vastanutest, kelle kuine netosissetulek on vahemikus 2251–2750 eurot ja 30% neist, kes saavad kuus kätte üle 3000 euro

„Uuringu andmete põhjal tuleb paraku nentida, et majanduslik ebavõrdsus Eesti ühiskonnas on päris kiiresti kasvamas, sest keskmisest enam teenivate inimeste palgad tõusevad sageli üldise sissetulekute kasvuga võrreldes kiiremini, kuna kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidest on tööturul sageli väga suur puudus,“ nentis SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.

Väiksema sissetulekuga inimeste rahalise olukorra halvenemist on soodustanud ka maksupoliitika, sest kõige enam on viimasel ajal tõstetud eelkõige laiapõhjalisi tarbimismakse, mis avaldavad enim negatiivset mõju just vähem teenivatele inimestele. „Samas on varade ja kapitali maksustamine, mis mõjutaks rohkem jõukamaid ja ühtlustaks erinevate ühiskonnagruppide maksukoormust, Eestis jätkuvalt madal,“ sõnas Visnapuu.

Palgatase avaldab otsest mõju ka säästmisvõimekusele

Eesti inimesed on Visnapuu sõnul üldpildis tublid säästjad, mida näitavad püsivalt kasvavad hoiuste mahud. „Ka uuring näitab, et nende inimeste osakaal, kes ei oma üldse sääste, on pigem madal ja eelkõige on säästmisvõimekus nõrk just madalama sissetulekuga inimeste seas,“ sõnas ta. Seega ei seisne majanduslik ebavõrdsus eksperdi sõnul mitte üksnes kõrgemapalgaliste võimalustes endale rohkem lubada, vaid eelkõige tõsiasjas, et madalama sissetulekuga pered on säästude puudumisel ootamatuste korral tunduvalt haavatavamad.

Kui enamikus sissetulekugruppides oli ilma säästudeta inimeste osakaal alla 10%, siis kuni 550-eurose netosissetulekuga inimeste seas ütles koguni veerand, et neil puuduvad säästud. Sissetulekugrupis 551–750 eurot vastas samamoodi juba 27% inimestest.

SEB tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat ja sellele vastas 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.