Fotokunst: kallis sisekujunduselement või tasuv investeering?
Kunstikollektsionääre on Eestis mitmeid, märksa vähem kuuleme aga fotokunstist ja sellesse investeerimisest. Kuigi fotokunsti populaarsus kasvab, on see investeerimisvaldkonnana veel suhteliselt uus ja vähetuntud. SEB jaepanga kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu ning Fotografiska Tallinn kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents rääkisid, miks tasub fotokunsti investeerida ning millest sõltub ühe teose väärtus.
Kohaliku fotomeka – ehk Fotografiska Tallinn – näituste põhjal võib öelda, et paljud on seda kunstivormi ja selle mitmekesisust enda jaoks alles avastamas. “Foto hakkab meediumina meie inimeste teadvusesse alles jõudma – et ka see on kunstivorm, millel on kunstiline väärtus, “ rääkis Fotografiska näituste juht Maarja Loorents.
“Investeerimise mõttes on fotokunst samuti veel noor ja värske ning investeeringutest rääkides fotokunsti liialt ei mainita. Samas on fotograaf Kaupo Kikkas öelnud, et just praegu on Eestis hea aeg alustada ka sellist tüüpi investeerimisega, kuna turg on alles kujunemas ning tänu sellele on võimalik oma eelistuste ja maitse järgi luua omanäoline kunstikogu,” lausus Loorents.
Kunsti investeerimine nõuab suuremat stardikapitali ja häid teadmisi
Kunsti ostmine nõuab enamasti korralikku stardikapitali, mis võib olla ka üheks põhjuseks, miks fotokunsti investeerimine pole kogunud niivõrd palju populaarsust kui näiteks aktsiatesse investeerimine.
“Kui aktsiate ja börsil kaubeldavate fondide (ETF-ide) osas on üha levinum osta nende murdosakuid ehk soovitud väärtpabereid tükikeste kaupa ning seda on võimalik teha alates 1 eurost, siis fotokunsti investeerimisel eelistatakse ikkagi soetada pilt tervikuna, mitte tükike sellest,” selgitas Elisabet Visnapuu SEB-st.
SEB poolt läbi viidud uuringutest on ilmnenud, et teadmiste ja kogemuste puudumist peavad vastajad peamiseks takistuseks oma investeerimisteekonna alustamisel. Ka fotokunsti investeerimisel on valdkonna teadmised olulised, mis võib samuti olla põhjuseks, miks pole fotokunsti investeerimine Eestis populaarsust saavutanud. Visnapuu rõhutas, et esmalt tasuks käia kunstinäitustel, kohtuda kunstnikega ning rääkida kuraatorite ja valdkonna ekspertidega. “Samuti on oluline teadmiste ammutamiseks osaleda erinevatel kunstimessidel ning eksklusiivsemate teoste soetamiseks spetsiaalsetel kunstioksjonitel,” lisas ta.
Käegakatsutav ja atraktiivne investeering
Miks aga peaks üks investor kaaluma fotokunsti lisamist oma portfelli? Elisabet Visnapuu arvates on selle vaieldamatuks eeliseks käegakatsutavus ning visuaalne silmailu. “Kunsti on võimalik oma silmaga näha ja tajuda, samal ajal kui aktsiad, võlakirjad, ETF-id on pigem nö tehnilised instrumendid. Lisaks aitavad erineval kujul investeeringud hajutada portfelli. Sealjuures peaks aga silmas pidama, et ühe kunstiteose omamine portfellis hajutatust veel ei taga. Selleks, et hajutamine ka oma eesmärki täidaks, peaks portfellis olema mitmeid erinevate kunstnike teoseid,” lausus Visnapuu.
Alternatiivsete investeeringutega käivad kaasas ka riskid: kunstiturg võib olla väga muutlik, teoste hinnad võivad oluliselt kõikuda trendide ja majandustingimuste või kollektsionääride eelistuste muutumise tõttu. “Lisaks võib kunstiinvesteeringut võrreldes teiste varaklassidega pidada võrdlemisi mittelikviidseks, sest kunstiteose müümine võib võtta aega ning soovitud hinda maksva ostja leidmine osutuda omaette väljakutseks,” sõnas Visnapuu.
Fototeose väärtus sõltub mitmest tegurist
Võrreldes klassikaliste kunstivormidega, on fotosid võimalik üha uuesti ja uuesti printida – kuidas siis selle väärtust õiglaselt hinnata? “Nii nagu näiteks graafikas, nii määrab ka fotograafias väärtuse tiraaž – mida väiksem on tiraaž, seda hinnalisem on teos,” selgitas Loorents.
Aga foto väärtuse määramisel mängivad rolli ka muud tegurid. Näiteks, sarnaselt paljudele teistele kunstivormidele, on Maarja Loorentsi sõnul ka fotodega nii, et mida varasemast ajast on foto pärit, seda unikaalsema teosega võib olla tegu. “Eraldi teema on erinevate ajalooliste sündmuste jäädvustamine – kui mõnest unikaalsest ajaloolisest hetkest on olemas fotojäädvustus, siis loomulikult on selle foto väärtus kõrge. Samuti on autoreid, kelle teosed on rohkem hinnas, kui teiste omad, ning kindlasti tõuseb väärtus ka siis, kui foto on allkirjastatud ja sellel on kaasas spetsiaalne sertifikaat,” rääkis Loorents.
Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda väärtpaberi tingimuste ja muu olulise teabega, investeerimisega seotud riskidega ning hinnata investeeringu asjakohasust ja sobivust. Investeerimisega võib kaasneda maksukohustus. Üldine teave investeerimise ja väärtpaberite kohta on kättesaadav AS-i SEB Pank investorkaitse veebilehelt: Investorkaitse | SEB. Küsimuste korral tuleks pöörduda panga klienditeenindaja või oma maksu-, finants- või õigusnõustaja poole.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
Kommunikatsioonijuht
Erakliendi valdkond
SEB Pank
Telefon: +372 53 045 743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee
