Sander Danil: Hormuzi pudelikael varjutab paranenud makropilti
Veel kuu aega tagasi näis üleilmne aktsiaturg pealtnäha rahulik, kuigi lähemalt vaadates võis tunda teatud pingete kogunemist. Makrokeskkonna taastumise toel liikus kapital jätkuvalt Ühendriikidest Euroopasse ja arenevatele turgudele. Majandusharude lõikes suundus raha järjest rohkem tsüklilistesse sektoritesse ja turu volatiilsus püsis üldiselt madal. Paraku on tänaseks olukord turul kardinaalselt muutunud.
Sõda Lähis-Idas tõi seni varjus püsinud riskid teravalt esile, ajendades investoreid riski vähendama, ja viis turul toimunud liikumise osalise tagasipöördumiseni. Edasine väljavaade sõltub nüüd suuresti sellest, kui kiiresti sõjaline konflikt lõpeb. On väga tõenäoline, et pärast esmast šokki ja mõõdukat korrektsiooni leiab aktsiaturg põhja ühe-kahe nädala jooksul, kuid sellest negatiivsema stsenaariumi tõenäosus on märgatavalt suurenenud.
Turu varjatud närvilisus kerkis pinnale. Veebruar kinnitas positiivset makrotrendi: majanduskasv kiirenes ning inflatsioon ja intressimäärad alanesid. See lükkas tagant ka kapitali liikumist teistele turgudele ja riskantsematesse sektoritesse.
Teisalt oli turul juba tunda varjatud närvilisust. Geopoliitilised riskid, kaubanduspoliitika ebakindlus ja kasvav hirm tehisaru põhjustatud muutuste ees tekitasid turul ebatavaliselt suuri liikumisi. Pärast USA rünnakut Iraani vastu tungisid need pinged esile.
Ilma sõjata oleks makropilt turgu toetav. Globaalne tööstussektori ostujuhtide indeks (PMI) andis veebruaris optimistliku signaali, kerkides 51,9 punktini, mis on kõrgeim tase alates 2022. aasta maist (PMI mõõdiku väärtus üle 50 punkti viitab sektori kasvule ja alla selle kahanemisele). Sektori varude ja müügi suhe paranes veelgi ning koos leevenevate globaalsete finantstingimustega oli tekkinud hea lähtekoht majanduse edasiseks tugevnemiseks sel kevadel.
Ka Ühendriikides viitasid mitu makroüllatust majanduse taastumisele. Ilma praeguse geopoliitilise šokita oleks aktsiaanalüütikud ilmselt asunud peatselt ettevõtete kasumiootust kergitama. Iraani sõda seab selle väljavaate nüüd tõsiselt ohtu.
Naftatarned on praegu võtmeküsimus. Lõppemas on teine nädal USA ja Iisraeli ulatuslikke rünnakuid ning Iraani vastulööke, mis on suunatud USA huvide vastu teistes Lähis-Ida riikides. Turgude ja majanduse seisukohalt on võtmetähtsusega Hormuzi väin, mida läbib tavapäraselt umbes viiendik üleilmsest naftaveost. Kuigi väin pole n-ö ametlikult suletud ja USA plaanib pakkuda tankeritele kaitset, on seda läbivate laevade arv kahanenud nullilähedaseks.
Turgude esmane reaktsioon on ebakindlus. Vahetult pärast šokki reageerivad investorid eelkõige ebakindluse ajel, mitte seepärast, et fundamentaalsed ootused oleks muutunud. Sellest olukorrast on esialgu võitnud näiteks nafta- ja gaasisektor. Muus osas näib, et investorid vähendavad ajutiselt oma positsioonide kõrvalekaldeid võrdlusindeksitest. Seetõttu on varasem liikumine USA varadest Euroopasse ja Aasiasse osaliselt ümber pöördunud.
Esmane USA turu reaktsioon on olnud isegi üllatavalt rahulik. S&P 500 indeks pole veel läbinud isegi minikorrektsiooni, milleks loetakse langust alates viiest protsendist. Kui nüüd Lähis-Ida pinged kiirelt ei leevene ja nafta hind ei lange, siis on tõenäoline, et me pole kogu šokile järgnenud reaktsiooni turul veel näinud.
Pikem mõju sõltub konflikti kestusest. Esialgse ehmatuse järel tuleb hakata vaagima seda, kuidas mõjutab sõda majanduskasvu, ettevõtete kasumeid ja intressimäärasid. Sõltuvalt sõja kestusest võib naftabarreli hind mõne nädalaga langeda alla 60 dollari või tõusta üle 120 dollari. Kui konflikt lõpeb kiiresti, siis võiks nafta hind järsult langeda ja makromajanduslik väljavaade taastuda. Mida kauem sõjaolukord kestab, seda suurem on nafta hinna edasise tõusu risk.
Ajalooliselt on nafta hinna tõus avaldanud majandusele tugevat negatiivset mõju vaid siis, kui tarnehäired on olnud laialdased ja püsivad, näiteks nagu 1973. aastal. Üldiselt arvatakse, et kui naftabarreli hind jääb alla 100 dollari, siis on makromõju üsna piiratud. Isegi 120-dollarise hinna korral ei ole globaalne majanduslangus vältimatu, kuid see tähendaks kasvu järsku pidurdumist ja inflatsiooni tõusu.
Pulliturg on elus, kuid riskid on ebamugavalt kõrged. Praegu hindame kõige tõenäolisemaks seda, et aktsiaturg leiab põhja paari nädala jooksul pärast esmast šokki ja langus piirdub suhteliselt väikse korrektsiooniga. Teisalt peame tunnistama, et Iraani sõda on ettearvamatu ja mida kauem konflikt kestab, seda suurem on tõenäosus, et realiseerub mõni negatiivsem stsenaarium. Erinevalt tariifisõjast ei ole selles sõjas juhtpult üheselt president Trumpi käes ja tegemist pole lihtsa vastasega. Samas on kindel, et konflikti venimine ei ole ka tema huvides, eriti arvestades valijate rahulolematust novembris toimuvate Kongressi vahevalimiste eel.
Aktsiaturu vaates teeb olukorra keeruliseks asjaolu, et riskid on n-ö kahesuunalised. Kui Lähis-Ida pinged leevenevad pärast mingi Trumpile sobiva lahenduse saavutamist kiiresti, siis võib nafta hind järsult langeda ning aktsiad saavad kiirelt taastuda. Sel juhul jätkavad varad ka eelnevatel kuudel toimunud liikumist Ühendriikidest välja. Kui nafta hind püsib kolm-neli nädalat vahemikus 80–100 dollarit barreli kohta, siis on taastumine aeglasem, kuid turu edasine langus piiratud. Kui aga naftabarreli hind ületab mõneks ajaks 120 dollari piiri, siis võib järgneda märksa suurem langus.
Kuna makrokeskkond taustal tugevnes ning sõda võib lõppeda ka ootamatult kiiresti, siis ma ei kiirustaks aktsiapositsioonides suuri muudatusi tegema. Sõjalise konflikti venides tuleb siiski lähtuvalt prognoositavatest makromõjudest kaaluda riske uue pilguga.
Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg
