Uuring: kallis energia ja maksud jahutavad Eesti ettevõtete ekspordiisu, Balti naabrid otsivad uusi turge

• Eesti VKE-d keskenduvad peamiselt koduturule, Leedu ja osaliselt Läti ettevõtted plaanivad laieneda uutele eksporditurgudele.
• Kõrged maksud, kallis energia ja inflatsioon suunavad Eesti ettevõtteid olemasolevatele turgudele keskenduma.
• Ettevõtjate meeleolu siiski paraneb: majanduse järk-järgult taastumine toetab ettevaatlikku optimismi. 

Makromajanduslik pilt paraneb kõigis kolmes Balti riigis, kuid Baltimaade majandused ei taastu ühes rütmis ja ettevõtete strateegilised valikud muutuvad üha erinevamaks, selgub SEB värskest uuringust Baltic Business Outlook 2026.  

Uuringust, mis hõlmas enam kui 1200 väikese ja keskmise suurusega ettevõtet (VKE) Eestis, Lätis ja Leedus, joonistub välja mitmekesine Balti majanduspilt. Leedu ettevõtted paistavad silma kõige riskialtimatena: ligi iga neljas Leedu VKE plaanib 2026. aastal siseneda uutele eksporditurgudele. Eestis on vastav näitaja ligikaudu kaks korda väiksem, mis viitab ettevaatlikumale kasvustrateegiale.  

Koduturg püsib Eesti ettevõtete peamise fookusena 

Eesti ettevõtete jaoks on koduturg jätkuvalt kõige olulisem. Enamik VKE-sid plaanib keskenduda siseturule või tugevdada oma positsiooni juba olemasolevatel eksporditurgudel, mitte otsida aktiivselt uusi sihtturge. Kui laienemist siiski kaalutakse, eelistatakse lähiriike – eeskätt Balti riike ja Põhjamaid –, mis viitab soovile tegutseda tuttavas ja geograafiliselt lähedases keskkonnas. 

SEB jaepanganduse juhi ja juhatuse liikme Monika Kallas-Antoni sõnul püsib ettevaatlikkus esimestest majanduse taastumise märkidest hoolimata.  

„SKP kasvuks prognoositakse 2,7 protsenti ning inflatsioon peaks aeglustuma umbes kolme protsendi tasemele. Reaalpalkade kasv loob eelduse nõudluse taastumiseks ja ettevõtted näevad juba tellimuste paranemist. Taastumine on järkjärguline ning paljud ettevõtted ei soovi veel võtta rahvusvahelise laienemisega kaasnevaid täiendavaid riske, vaid keskenduda olemasolevatele turgudele“ selgitas Kallas-Anton. 

Kontrast Balti riikide vahel  

Balti riikide võrdluses on pilt mitmekesine. Leedu VKE-d on uutele turgudele laienemisel kõige aktiivsemad, keskendudes eelkõige Põhjamaadele ja teistele Euroopa turgudele, aga üha enam ka väljapoole Euroopat. Ka Läti ettevõtted on rahvusvaheliselt üsna aktiivsed, kuigi nende ambitsioonid jäävad Leedule alla.  

Uuring viitab sellele, et Leedu ettevõtete suuremat riskijulgust toetavad nii tugevam majanduskasv kui ka suurem investeerimisaktiivsus. Samal ajal keskenduvad Eesti ettevõtted ennekõike kasumlikkuse taastamisele ning kulude kontrolli all hoidmisele.  

„Ekspordiplaanide erinevus Balti riikides peegeldab ettevõtete majanduslikku lähtekohta,“ ütles Kallas-Anton. „Eesti ettevõtete jaoks on 2026. aastal esmatähtis kasumlikkuse taastamine ja kulusurvega toimetulek. Kindlustunde suurenedes ning hinnasurve leevenedes, võib oodata ka suuremat huvi rahvusvahelise kasvu vastu.“ 

Kulusurve ja ebakindlus piiravad riskijulgust 

Eesti ettevõtete ettevaatlikkust kujundavad jätkuvalt kuluriskid. Uuringu kohaselt on kõrge maksukoormus endiselt kõige olulisem tegur, mis mõjutab ettevõtete kasvuväljavaateid. Sellele lisanduvad kõrged energiahinnad ja inflatsioon. Samal ajal on süvenenud tööjõupuudus, mis võib hakata piirama ettevõtete tootmisvõimekust just ajal, kui nõudlus tasapisi paraneb.  

„Sellises keskkonnas keskenduvad paljud Eesti VKE-d eelkõige säilenõtkuse tugevdamisele. Seetõttu püsib investeerimisvalmidus pigem tagasihoidlik ning märkimisväärne osa ettevõtteid eelistab investeeringuid teha omafinantseeringu abil,“ ütles Kallas-Anton. 

Ettevõtete meeleolu paraneb 

SEB jaepanganduse juht toob uuringust esile, et hoolimata ettevaatlikkusest ei ole Eesti ettevõtted paigal.  
„Ettevõtjate meeleolu paraneb järk-järgult ning tööhõiveplaanid on stabiliseerumas. Töötajate arvu suurendamist plaanivate ettevõtete osakaal on aastaga kahekordistunud, ehkki madalalt tasemelt, kuid siiski viitab see ettevaatlikule optimismile, et majanduslanguse põhi on möödas,“ ütles Kallas-Anton.  

Tema sõnul tegeletakse ka innovatsiooniga edasi, kuid pigem efektiivsuse kui laienemise eesmärgil. „Eesti ettevõtted panustavad üha enam protsesside automatiseerimisse ja olemasolevate toodete või teenuste arendamisse, et parandada konkurentsivõimet ilma riskitaset oluliselt kasvatamata.“ 

Killustunum Balti kasvulugu 

Balti riikide ettevõtjate üldine optimism on küll ühtlustumas, kuid strateegilised valikud erinevad. Leedu liigub jõulisemalt ekspordipõhise kasvu suunas, Läti suurendab ettevaatlikult oma rahvusvahelist haaret ning Eesti ettevõtted keskenduvad eelkõige koduturul positsioonide kindlustamisele.  

„Kas ja millal Eesti ettevõtted muutuvad taas rahvusvaheliselt aktiivsemaks, sõltub eelkõige kulusurve vähenemisest maksude ning energiahindade näol ja kindlustunde tugevnemisest,“ leiab Kallas-Anton. Praegu näitab uuring selgelt, et 2026. aastal on Eesti ettevõtete jaoks esikohal stabiilsus, mitte laienemine.